Võitlus toidujäätmetega: Prantsusmaa kogemus
Toidukadu ja toidujäätmed on tähtis ja kulukas probleem kogu maailmas, nii ka Prantsusmaal. Igal aastal läheb riigis kaotsi või raisku 10 miljonit tonni toitu, mis maksab prantslastele aastas 16 miljardit eurot. Samuti on šokeeriv negatiivne mõju keskkonnale. Selline kogus toidujäätmeid eraldab 15,3 miljonit tonni süsinikdioksiidi, mis moodustab 3% Prantsusmaa kogu CO2-heitest.
Need arvud on murettekitavad, kuid hea uudis on see, et Prantsusmaa toidu raiskamise vähendamise tõsiselt käsile.
Prantsusmaa lähenemine
2016. aasta alguses kiitis Prantsusmaa senat ühehäälselt heaks seaduse, millega keelati muuhulgas suurtel, vähemalt 400 ruutmeetri suurustel kauplustel tarbimiseks veel kõlbuliku toidu ära viskamine. Jaemüüjad on seaduse kohaselt kohustatud toidujäätmete annetamiseks sõlmima lepingud heategevusorganisatsioonidega, nii on toidu annetamine kiirem ja lihtsam.
Seaduse vastu võtmise järel on moodustatud mitu tuhat ühendust ja ettevõtet, mis tegutsevad toidujäätmete väärtustamise nimel. Annetused toidupankadele on kasvanud rohkem kui 20%. Toidusektoris tekkivate toidujäätmete hulk on paari aastaga vähenenud 14,5% protsenti.
Kus ja miks toidukadu ning –jäätmed tekivad ?
Prantsusmaa Ökoloogilise Ülemineku Agentuur (ADEME) hinnangul tekib ligi kolmandik toidukaost ja –jäätmetest toidu tootmisel, teine kolmandik tarbimisel ning kolmandik omakorda toidu töötlemise ja turustamise käigus.
ADEME viis läbi pilootprojekti, milles osales 10 kauplust, uurimaks toidujäätmete tekkepõhjuseid ning nende hinnangulist kulu jaemüüjatele. Projekti tulemuste põhjal on kolm peamist toidujäätmete tekke põhjust:
1) toodete hulk kauplustes: lai sortiment tähendab paraku, et vähem populaarsed tooted aeguvad ning need visatakse lihtsalt ära;
2) toodete liigne käitlemine: teatud tooteid käideldakse poes rohkem nende kauplusesse jõudmisest kuni müügini (pakkimine, riiulitele paigutamine, kliendid omapoolne käitlemine) mida rohkem on käitlejaid tarneahelas, seda suurem on tõenäosus, et toode saab kahjustada;
3) inimfaktor: näiteks tarbijate valmisolek osta parim-enne kuupäevale lähenevaid tooteid.
Jaemüüjate kogemus
ADEME’i pilootprojekt näitasid, et toidujäätmete vähendamine pole pelgalt keskkonnahoidlik tegu, vaid on ühtlasi kauplustele kasumlik. Pilootprojekti käigus vähenes 10 kaupluse toidujäätmete kogus 160 tonni võrra aastas. Rahalises vääringus säästsid kauplused 0,7 miljonit eurot, mis on 70 000€ kaupluse kohta.
Vaata Prantsusmaa Ökoloogilise Ülemineku Agentuuri (ADEME) toidujäätmete valdkonna eksperdi Laurence Gouthière ettekanne konverentsilt „Lõpp toiduraiskamisele!“:
- Fighting food waste: ADEME’s actions
- (PowerPoint - 3.4 Mo)
Vaata ka Prantsusmaa Ökoloogilise Ülemineku Agentuuri samateemalist lühifilmi: https://youtu.be/87gbL23jSeg