Prantsuse rahvuspüha tähistamine Tallinnas - suursaadiku kõne

Proua minister,
Ekstsellentsid,
Daamid ja härrad,
Head sõbrad,

Mul on hea meel teid täna siin tervitada, et tähistada koos Prantsuse rahvuspüha. Suur tänu minister Signe Riisalole, et ta meid oma kohalolekuga austab.

Äsja kuulasime Prantsuse ja Eesti hümne Prantsuse Lütseumi koori suurepärases esituses. Marseljees on sõja- ja vabanemise laul, mis mängis Prantsumaa jaoks olulist rolli vabaduse vaimu tekkimisel ja mille üle me uhkust tunneme. Arvan, et Marseljees kõlab eriti hästi Lauluväljakul, laulva revolutsiooni hällis. Prantslased ja eestlased jagavad muuhulgas tõdemust, et vabadus võidetakse kätte ühte hoides. Tsiteerides Alo Mattiiseni laulu sõnu « meil tuleb üksteist aidata / ei ole üksi ükski maa », me seisame õlg õla kõrval. See kehtib ka tänase demokraatia ja Euroopa kohta.

Prantsusmaal on valimised toonud kaasa enneolematu olukorra. Tekkimas on uus poliitiline maastik, tõenäoliselt koalitsiooniga, nagu paljudes Euroopa riikides. Kindel on see, et äärmuslastel pole enamust, Prantsusmaa rahvusvahelisi kohustusi täidetakse ja abi Ukrainale jätkub.

Aga tulgem tagasi Prantsuse revolutsiooni väärtuste juurde. Praegu on meil eelkõige käsil võitlus vabaduse eest, rõhumise ja hirmu vastu. Ja täna on selleks Ukraina võitlus Venemaa agressiooni vastu. Prantsusmaa toetab Ukrainat, koolitades sõdureid ja varustades relvadega, sest prantslased ei talu ebaõiglust, omavoli ja valesid. Pärast Normandia dessandi 80. aastapäeva näitas Washingtoni tippkohtumine liitlaste ühtsust selles võitluses.

Venemaa režiim süüdistab teisi fašismis, kuid kasutab ise kõiki selle vahendeid;
Ta väidab oma tegevuse olevat õiguspärase, kuid rikub rahvusvahelist õigust;
Ta süüdistab NATOt agressioonis, olles ise tunginud mitmesse naaberriiki ja pommitades lastehaiglaid.

Peame rohkem kui kunagi varem võitlema desinformatsiooni ja valedega. NATO toetusel algatas meie saatkond selles valdkonnas projekti FREETAD, mida juhib Tartu Ülikool, kaasates kolme Prantsuse ülikooli ja Normandia rahuprogrammi. Meie ühiskondade kaitsmine desinformatsiooni eest on oluline väljakutse nii Prantsusmaal kui mujal. *

Euroopal on õnnestunud taasühineda ja elada rahus. Eestit ja Prantsusmaad ühendavad Euroopa juured ning vastastikused sidemed on palju sügavamad ja vanemad, kui seda arvame. Siin saalis ringi vaadates näete, et Normandia vappi kaunistavad samasugused lõvid kui Eesti vappi! Taanlased laenasid need lõvid 12. sajandil Saksamaalt ja seejärel eestlased põhjas ning inglased ja normannid läänes.
Pidagem meeles, et kaheksa sajandit hiljem, 2004. aastal aset leidnud Euroopa Liidu laienemise näol on tegemist suure edulooga: praegune suur Euroopa riikide pere on pärast nii paljusid sõdu meie ühise kultuuriruumi loomulik tulem.

Täna kaitseb Eesti Euroopa piire. Eesti annab panuse arutelule tugevama Euroopa Liidu üle. Samuti on Euroopa Liit tänu Eesti jõupingutustele mõistnud vajadust ehitada ja tugevdada oma vastupanuvõimet, kaitset ja heaolu. Selle tõestuseks on Eesti peaministri nimetamine Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikohale.

Prantsusmaa jagab Eestiga tugeva ja võimeka Euroopa ambitsiooni. Juba 100 aastat tagasi seisis Prantsusmaa Eesti kõrval, aitamaks tal säilitada iseseisvust, ning meie riigid arendasid juba siis sõjalist ja poliitilist koostööd.

Tänasel päeval on ühine pühendumus julgeolekule ja piirkondlikule stabiilsusele meie suhete alustala. Prantsusmaa on uhke selle üle, et aitab NATO raames koos Briti ja USA liitlaste ja sõpradega kaasa Eesti julgeoleku tagamisele. Eestis on alaliselt kohal üle 350 Prantsuse sõjaväelase. Siinkohal tahaksin tänada Prantsuse relvajõudusid nende pühendumuse eest ja nende kohaloleku eest täna siin.

Panustame Eesti julgeolekusse ka kahepoolselt: meie kergejalaväekompanii harjutab regulaarselt koostöös Kaitseliiduga ning hiljuti oli meil rõõm tervitada Tallinnas Läänemere õppustelt naasvat kopterikandjat Mistral.
Meie kahepoolsed suhted on pikaajalised ja muutuvad üha tugevamaks. Viimase kahe aasta jooksul on saatkonna meeskond suurenenud nelja liikme võrra, mis annab meile lisavahendid koostöö tugevdamiseks.

Meie riikide majandussuhted kasvavad märkimisväärse kiirusega, mida iseloomustavad olulised vastastikused investeeringud. Oktoobris korraldame "roheliste tehnoloogiate" ärifoorumi, et hoogu veelgi kiirendada. Frankofoonide äriklubi on edukalt käivitunud ja nüüdseks on selles juba üle 50 liikme. Meie koostöö kultuurivallas on samuti tugevnemas, mille selgeks näiteks on mõni nädal tagasi Tallinnas toimunud prantsuse keele õpetajate piirkondlik foorum. Prantsuse keele edendamine on üks meie koostöö prioriteete, sest Eestis õpib prantsuse keelt ligikaudu 5000 inimest.

Ma tänan Silvia Ilvest ja Samuel Bezerra’d nende muusikalise esituse eest. Nende imeline Prantsuse-Eesti duo tõestab selgelt, kuivõrd muusika mängib meie koostöös olulist rolli. Mainisin kõne alguses laulude tähtsust meie kultuurides. Erinevalt mõnedest kolleegidest teistes saatkondades pole mulle lauluannet antud ja nagu eestlastel on tavaks öelda "elevant astus kõrva peale". Küll aga kutsun teid 27. septembril Estoniasse vaatama Bizet’ "Carmenit".

Nagu ilmselt teate, on prantslased tõeliselt kirglikud ühes asjas ja see on kokakunst. Nad räägivad sellest ja mõtlevad sellele pidevalt. Eestil on rõõm omada mitut Michelini tärni saanud peaokka. Julgustamaks noori talente, kutsusime tänase vastuvõtu jaoks magusaid suupisteid valmistama Ida-Viru Kutseharidukeskuse.

Enne kõne lõpetamist ja peo algust tahaksin teile meelde tuletada kaht suurt spordisündmust:
 Olümpia- ja paraolümpiamängud, mis algavad Prantsusmaal kahe nädala pärast. See suur spordipidu toob kokku üle 3 miljardi jälgija ning oleme väga uhked selle korraldamise üle. Palju edu Eestile, kes on esindatud 25 sportlase ja... ühe hobusega;
 Ja kui juba rääkida hobustest, siis suurim sündmus on muidugi Prix de France ! See on hobuste traavivõistlus, mis toimub 7. septembril Tallinna uuel hipodroomil ;

Lõpetuseks tervitan Normandia piirkonda, meie tänavuse vastuvõtu partnerit.

Ja loomulikult tänan ma saatkonna ja Instituudi suurepäraseid meeskondi, kes aitasid vastuvõttu korraldada ning meie partnereid ja sponsoreid, kellest paljud on täna siin ja kelle nimesid minu taga näete.

Elagu Normandia, Elagu Prantsusmaa, Elagu Eesti!