Konvoiga nr 73 deporteeritute lähedaste ja sõprade mälestusretk (8 – 10. mai 2012)
Assotsiatsiooni „Konvoiga nr 73 deporteeritute lähedased ja sõbrad“ viibisid 8. – 10. mail 2012 mälestusretkel Eestis. Mälestusretke raames toimus 9. mail mälestuskogunemine Patarei vangla kõrval paikneva deporteeritutele pühendatud mälestuskivi juures. 10. mail näidati kinos ARTIS Konvoile nr 73 pühendatud dokumentaalfilmi.
Mälestuskogunemisel võtsid kõigepalt sõna assotsiatsiooni“Konvoiga 73 deporteeritute lähedased ja sõbrad“ esinaine pr Louise Cohen ja hr. Pierre – François Veil, kes esindas oma ema, pr Simone Veil’i, esimest Euroopa Parlamendi presidenti (kelle isa ja ja vend olid konvoiga 73 deporteeritute hulgas). Samuti esines sõnavõtuga Eesti Juudi Kogukonna esinaine pr Alla Jakobson ning seejärel Belgia Kuningriigi suursaadik hr. Nicolaas Buyck, kes rääkis Belgia kui rahvusvahelise holokausti mälestuse töögrupi eesistujamaa nimel. Tseremoonia lõppes Eesti vabariigi välisministri hr. Urmas Paeti ja Prantsuse suursaadiku T.E. hr. Frédéric Billet sõnavõttudega.
Hr. Suursaadiku kõne mälestustseremoonial
Mälestuskivi Konvoiga nr 73 deporteeritutele avati Tallinnas 2. juunil 2010 lähedaste osavõtul. Mälestuskivi avamine Patarei vangla juures, kus Konvoiga nr 73 deporteerituid kinni peeti, sai teoks tänu Assotsiatsiooni“Konvoiga nr 73 deporteeritute lähedased ja sõbrad“ ja Shoah Mälestusfondi toetusele ning Tallinna Linnavalitsuse kaasabile. See mälestuskivi on Eesti ja Prantsumaa ühiste jõupingutuste sümbol, et ka tulevased põlvkonnad mäletaksid Juutide genotsiidi ajalugu.
Ajavahemikul märtsist 1942 augustini 1944 väljus Drancy’st 79 konvoid deporteeritavate Prantsuse juutidega, kuid ainult üks neist suunati siiani teadmata põhjusel Baltimaadesse. See oli Konvoi nr. 73, mis väljus Drancy’st 15. mail 1944. Viiskümmend aastat ei teadnud konvoi saatusest keegi midagi, kaasa arvatud ajaloolased ja lähedased. Mõned üksikud deporteeritute perekonnad teadsid, et konvoi saabus Leedusse ning ellujäänud selgitasid, et osad neist jätkasid teekonda Eestisse, kuid sellega informatsioon piirdus.
Neid oli rongis täpselt 878. Umbes 600 meest suunati Kaunasesse Fort IX – sse ja 5 vagunit ligikaudu 300 mehega liikus edasi Tallinna, kuhu nad jõudsid ilmselt 20. mail 1944.
1. septembril 1944 deporteeriti 34 ellujäänut edasi Stutthofi koonduslaagrisse Poolas. Kõigest 22 ellujäänut naasesid 1945. aastal Prantsusmaale.
Assotsiatsioon „Konvoiga nr. 73 deporteeritute lähedased ja sõbrad „ loodi 1995. aastal ja koondab enda ümber umbes 400 perekonda, kes esindavad 286 deporteeritut. Assotsiatsioon korraldab Drancy’s ja Bobigny’s igal aastal 15. mail kogunemise 1944. aastal lahkunud konvoi mälestuseks. Samuti organiseerib assotsiatsioon mälestusretki paikadesse, kus Konvoiga nr 73 deporteeritud hukkusid. Konvoiga nr. 73 deporteeritute lähedased on teinud palju, väljendamaks ustavust oma vanematele: mälestusplaat Fort IX – s Kaunases ja Pravienskèsi metsas Leedus, mälestustahvel Tallinnas Patarei vangla seinal, mälestuskivi Père Lachaise’i kalmistul Pariisis.Patarei vangla juures asuv mälestuskivi on sarnane Pariisi mälestuskiviga.