Intervjuu Prantsuse Euroopa asjade ministri Catherine Colonnaga ajalehes Postimees
1. Veebruaris võttis Euroopa Parlament vastu teenuste direktiivi, hoolimata prantsuse ja saksa ametiühingute vastuseisust. Nüüd arutatakse direktiivi Euroopa Liidu Nõukogus. Milline on Prantsusmaa teenuste direktiivi puudutav seisukoht?
Ma sooviksin teha mõned meeldetuletused. Prantsusmaa majandus põhineb suures osas teenustel ja me oleme Euroopas teenuste eksportijana kolmandal kohal, seega on Prantsusmaa Euroopas teenuste vaba liikumist reguleeriva seaduse vastu võtmise poolt. Aga Komisjoni algne ettepanek ei olnud meile vastuvõetav. Peale seda on ära tehtud suur töö, eriti Euroopa Parlamendi poolt, mis võttis selle aasta 16. veebruaril kahe peamise poliitilise jõu nõusolekul vastu tasakaaluka teksti. See tekst, mis eelmise nädala Euroopa Ülemkogu istungil ükshäälselt heaks kiideti, toob endaga kaasa Euroopa teenuste turu paranemise, toomata sealjuures ohvriks sotsiaalseid õigusi. Nüüd on järg Komisjoni käes koostada uus ettepanek selle teksti põhjal, mis Euroopa Parlamendis suure häälteenamusega vastu võeti. Kui ta seda teeb, võime me kiiresti jõuda kokkuleppele. Ja ma loodan, et see nii läheb. Aga kui Komisjon kaldub sellest tasakaalu printsiibist liialt kaugele, siis järgnevad sellele kuude- ja võib olla isegi aastatepikkused diskussioonid ja lahkarvamused Euroopas... On aeg olla realistlik ja pragmaatiline.
2. Mitmed “vanad” liikmesriigid, nagu Soome ja Hispaania, on kinnitanud, et nemad loobuvad piirangutest, mis on seatud “uutele” liikmesriikidele seoses tööjõu vaba liikumisega. Kuidas käitub Prantsusmaa?
Tööjõu vaba liikumine on üks ühisturu alusprintsiipe. Me teame, kui tähtis see küsimus teie riigile on ja me saame sellest väga hästi aru. Mõned liikmesriikidest on otsustanud oma tööjõuturu täielikult avada, teised jälle peavad täpselt kinni kehtivatest piirangutest. Prantsusmaa on otsustanud avada oma tööjõuturu etappide kaupa. Kuni esimese maini 2006 peab Prantsuse Vabariigi Valitsus läbiriikimisi oma sotsiaalpartneritega ning koostab nimekirja ametitest, mille esindajad võivad tulla Prantsusmaale tööle kõigist teistest liikmesriikidest. See on tähtis samm turu avamisel. Meie sooviks on, et sellega kaasneks samaaegselt ühine võitlus illegaalse tööjõu vastu. Meie tööjõuturu järkjärguline ja kontrollitud avamine teie kodanikele tugevdab meie suhteid ning võimaldab teha rohkem vahetusi, sest eesmärgiks on ju tööjõu vaba liikumise täielik tagamine.
3. EL seisab silmitsi põhiseadusliku lepingu kriisiga. Mis selles osas ette võtta saab? On käinud diskussioonid, et mõningaid osasid lepingust saab kasutada või et mõne aasta pärast saab kogu lepingu uuesti taastada.
Eelmise aasta juunis võtsid riigipead ja valitsusjuhid vastu targa otsuse kohtuda 2006. aasta esimese poolaasta lõpus, et siis teha uusi kokkuleppeid. Ärgem unustagem, et 14 riiki on praeguseks teksti juba kinnitanud. Eestis käib praegu ratifikatsiooniprotsess ja meil on selle üle väga hea meel. Üks asi on kindel: laienenud Euroopal on vaja uuendatud institutsioone. Status quo lõpetamiseks pakub Prantsusmaa välja muuta praegune süsteem paremaks lähtudes olemasolevatest lepingutest. Me oleme määratlenud kolm põhilist valdkonda: sisejulgeolek ja õigusküsimused, välis- ja kaitsetegevus ning Euroopa riikide parlamentide suurem kaasamine Euroopa küsimuste üle otsustamise protsessi. Mis puudutab viimast, siis me oleme riigisiseselt juba vastavaid meetmeid kasutusele võtnud, nüüdsest eelneb Euroopa Ülemkogu kohtumistele debatt Prantsuse Vabariigi Parlamendis, parlamendiliikmetele antakse edasi rohkem Euroopaga seotud tekste ning mina algatasin Euroopat puudutavate küsimuste tutvustussessioonid, viies Prantsuse Rahvusassamblee ja Senati delegatsioone Brüsselisse ja Strasbourg’i. Kõigepealt tuleb Euroopa tõhusamalt toimima panna ja alles siis institutsioone puudutavate debattide juurde naasta.
4. Kuidas kommenteerite ühise Euroopa maksu sisseviimise ettepanekut?
Asi pole uute maksude kehtestamises, vaid järelduste tegemises selle pinnal, et me kuulume ühtsesse, solidaarsusel põhinevasse ruumi. Eelmise aasta detsembris saavutatud kokkulepe 2007-2013 perioodi EL-i eelarve kohta näitab seda. Mis aga puudutab Euroopa Liidu tulevasi tulusid, siis muutub see küsimus oluliseks pärast 2013. aastat, 2008-2009 hakkab Komisjon arutlema ühise poliitika ja selle finantseerimise üle. Euroopa maks tugevdaks kindlasti kodanike kuuluvustunnet Euroopa Liitu ning muutes finantseeringute süsteemi lihtsamaks, annaks sellele ka suurema läbipaistvuse. Seega tasub seda võimalust kindlasti kaaluda.
5. Euroopa Komisjon tutvustas ühise energiapoliitika Rohelist Raamatut. Kui pakiline on Euroopa Liidu vajadus ühise energiapoliitika järele?
Euroopa energiapoliitika küsimus on väga tähtis ja kiiret lahendust nõudev teema, selle tõttu on Prantsusmaa teinud jaanuarist alates ettepanekuid, mida käsitleti hiljem suures osas ka Euroopa Komisjoni märtsis ilmunud Rohelises Raamatus ja eelmise nädala Euroopa Ülemkogu istungil. Euroopa peab sellel väga tähtsal teemal rääkima ühtsemalt, et tagada oma sõltumatus ja konkurentsivõime. Meil on kolm põhilist eesmärki: energiaga varustamise kindluse tagamine, meie ettevõtete konkurentsivõimelisus ja keskkonnaohutus. Varustamise tagamiseks peab Euroopa rääkima ühel häälel ning omama antud sektoris maailmamastaabilist tähtsust. Liikmesriigid peavad solidaarselt vastu astuma energiapoliitikat ähvardavatele ohtudele ning me peame tegema pikaajalist koostööd investeeringute osas, eriti selleks, et tagada Euroopa riikide vaheline ühine võrgustik.
6. Mitmed Venemaa arengusuunad on põhjustanud muret rahvusvahelises plaanis. Kuid hoolimata sellest jääb Eestis vahel mulje, et Euroopa Liidul puudub ühine poliitika Venemaa suhtes. Kuidas teie sellesse suhtute?
Euroopa Liit ja Venemaa arendavad oma suhteid strateegilise partnerluse raames. Viimasel EL-i/Venemaa tippkohtumisel Londonis 2005. aasta oktoobris oli näha lootustandvaid tulemusi, kuigi ees on veel palju tööd. On tõesti väga tähtis, et liikmesriigid räägiksid Venemaa osas ühte keelt. Me peame ära kasutama Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise uue leppe sõlmimiseks peetavaid läbirääkimisi, et veelgi suurendada Euroopa Liidu Venemaa-poliitika tõhusust ja asjakohasust.
7. Eesti tahab eurotsooniga liituda 2007. aastal, kuid iga päevaga saame me üha enam aru, et see pole liiga kõrge inflatsioonimäära tõttu ilmselt võimalik. Kas see oleks katastroof, kui Eesti 2007. aastaks eurotsooniga ei liituks?
Meil on eurotsoonist avatud ja aktiivne kujutlus. Selle tsooniga liitumiseks peavad olema täidetud teatud kriteeriumid. Kõik neist on tähtsad, kaasa arvatud see, mis puudutab inflatsiooni. See kord kehtib kõigile ning ma loodan, et Eesti leiab võimaluse, kuidas tagada jätkuvalt kiire majanduskasv ning samas saavutada kontroll inflatsiooni üle. Nii saavad Euroopa institutsioonid õigel ajal otsustada, millal Eesti liitub eurotsooniga. Me loodame, et Eesti suudab kõik kriteeriumid täita võimalikult kiiresti.
31.03.2006