Suursaadiku kõne Prantsuse rahvuspühal, 14. juulil [fr] [ru]

Austatud ministrid, kallid kaasmaalased, head sõbrad,

Oleme täna, 14. juuli pärastlõunal siia kogunenud, et tavakohaselt tähistada Prantsuse rahvuspüha ning minu jaoks annab see hea võimaluse teha kokkuvõte möödunud aastast.
Täpselt aasta tagasi tabas meie riiki Nice’is asetleidnud kohutav ja ohvriterohke terroriakt, mis puudutas otseselt ka Eestit, kuna hukkunute seas oli 4 eestlast. Kuigi pärast seda on Prantsusmaal olnud suhteliselt rahulikum, siis Euroopat tabasid terrorilöögid mitmeid kordi ja võitlus terrorismiga on rohkem kui kunagi varem nii Prantsusmaa kui tema Euroopa Liidu partnerite prioriteediks.
Võrreldes aastatagusega on palju muutunud nii Tallinnas, Pariisis kui ka maailmas. Minu jaoks on esimeseks oluliseks muutuseks see, et saan täna teie hulgas olla, mitte nagu mullu, kui me kohtusime virtuaalselt ja ekraani vahendusel. Võin teile täna õhtul kinnitada, et mul on tõesti hea meel Prantsusmaad Eestis esindada ning olen kohtunud enamusega siinse prantsuse kogukonna liikmetest. Nüüdsest toimuvad meie kohtumised korrapäraselt, saame igakuiselt kokku French Afterwork raames. Minu jaoks oli erakordselt huvitav tutvuda teie erinevate ja omanäoliste elukäikudega. Olete teinud mitte just lihtsa valiku, sest Eesti pole Prantsusmaale kultuuriliselt väga lähedal. Kõik teavad, et eesti keel pole kergete killast ja eesti talved on pikad. Aga teie hindate siinset elukvaliteeti ja ka Prantsusmaal kuulsust koguvat e –riiki. Prantsuse Suursaatkond omakorda teeb jõupingutusi, et aidata teie lastel Tallinna Euroopa Koolis ja Väikeste Frankofoonide Ühingu kaasabil prantsuse keeles haridust omandada ja emakeelt hoida.
Mis puudutab Prantsusmaad Eestis, siis tahaksin siinkohal tervitada sponsoreid, kes andsid panuse tänase õhtu korraldamisse. Just nemad esindavad Eestis kaubamärki „Prantsusmaa“, olgu siis tegemist Prantsuse ettevõtete või prantsuse tooteid turustavate Eesti firmadega. Tänan neid toetuse eest ja soovin palju edu edaspidiseks. Samuti on mul hea meel Prantsuse- Eesti Kaubanduskoja asutamise üle!
Alates minu saabumisest Eestisse vähem kui aasta tagasi on siinses poliitikas toimunud olulised muutused ning pööratud uus lehekülg täiesti uuenäolise valitsuskoalitsiooniga. Nägin kui suure huvi ning alguses ka teatava murega jälgisid eestlased Prantsuse presidendikampaaniat. Kuid 7. mail valisid prantslased, sealhulgas ka Eestis resideeruvad prantslased, ülekaalukalt presidendiks Emmanuel Macron’i, kes kaitseb kindlalt ühtset Euroopat . Paljude meie partnerite ning eriti eestlaste jaoks olid need valimised märgilise tähendusega: Prantsusmaa naases Euroopa rüppe ja Euroopa on taas leidmas iseennast.
Parafraseerides Paul Valéry’d võin öelda, et Brexit näitas meile selgelt, et Euroopa Liit pole „surematu“. Tegelikult pole see iseenesest nii dramaatiline. Prantsuse Valitsus näeb siin võimalust mitte laduda oma valestitegemisi Euroopa Liidu turjale, vaid ehitada üles selgesti mõistetav ning tõhus Euroopa, kes ei virele omaenda bürokraatia ikkes.
Tehes oma esimese välisvisiidi Eestisse, riiki, kes esmakordselt pärast kolmteist aastat tagasi asetleidnud liitumist Euroopa Liiduga sai eesistujamaaks Euroopa Liidu Nõukogus, kinnitas Prantsuse peaminister, et prioriteediks on Euroopa koostöö süvendamine.
Edouard Philippe rõhutas, et Prantsusmaa saab loota Eestile, kus inimesed toetavad tugevat Euroopat, et minna edasi ning taastada usaldus Euroopasse.
Niipea kui peaminister Eestist Prantsusmaale naases, ja samas ka seetõttu, et teda saatis visiidil suur ajakirjanike delegatsioon, võisime näha, kuidas digiteemad on Prantsusmaal tõusnud huviorbiiti rohkem kui iial varem. Peaminister ütles, et tuli Eestisse inspiratsiooni leidma ning nüüd on meie, siinsete prantslaste kord tööd jätkata ning aidata kaasa digiteemaliste kogemuste vahetamisele.
Prantsusmaa ja Eesti saavad ja peavad üheskoos töötama. Meie geograafilised ja majanduslikud tingimused on erinevad. Meie ajaloos pole olnud samasuguseid katsumusi. Kuid me jagame peamist – ühiseid väärtusi ja mõnel puhul ka ühist mälu.
Eesti väljendas tugevat solidaarsust 2015. aasta novembris toimunud terroriakti ajal. Eesti sõdurid osalesid õlg õla kõrval Prantsuse relvavendadega operatsioonidel Kesk – Aafrika Vabariigis, Malis… Tänasel rahuajal treenivad nad üheskoos, sest Prantsusmaa otsustas saata NATO tugevdatud kohaloleku raames Eestisse 300 sõdurit, kes on integreeritud Briti pataljoni koosseisu. Olin täna hommikul Tapal, et tähistada meie sõduritega Prantsuse rahvuspüha. Tean, et ka nende jaoks on neli kuud kestev missioon Eestis väga huvitav ja rikastav kogemus.
Ma ei hakka sammhaaval üles lugema kõiki eredaid momente meie kahepoolsetest suhetest möödunud aastal. Tahan üksnes rõhutada, et tähistasime mullu sügisel Prantsuse Välisministeeriumis diplomaatiliste suhete taastamise 25-ndat aastapäeva ja tänavu tähistame Prantsuse Instituudi Eestis, toonase Prantsuse Kultuurikeskuse asutamise 25-ndat sünnipäeva.
Prantsusmaa ja Eesti suhted on praegu tihedamad kui iial varem ja Eesti eesistumine Euroopa Liidus annab suurepärase tõuke neid veelgi tugevdada, võimaldades Prantsuse uue valitsuse ministritel tulla Tallinnasse oma ametivendadega kohtuma. Prantsuse Vabariigi President võttis vastu Eesti peaministri kutse ning osaleb 29. septembril digiteemalisel tippkohtumisel.
Prantsuse Valitsus otsustas algatada rahvusvahelise üldsuse mobiliseerimise Pariisi kliimaleppe elluviimiseks ja kliimaküsimuste integreerimiseks Euroopa riikide poliitikates. Täna kogunesid Euroopa keskkonnaministrid Tallinnas selle teema arutamiseks ühise laua taha ja ma tänan, et Eesti Keskkonnaministeerium valis selleks kohtumiseks nimelt 14. juuli.

Olen seega kindel, et Prantsusmaa ja Eesti suhted tugevnevad lähikuudel ja – aastatel veelgi ning tõstan klaasi teie kõigi terviseks.
Elagu Eesti! Elagu Prantsusmaa!

avaldatud 01/09/2017

ülesse