Suursaadiku arvamusartikkel EBS-i väljaandele (oktoober 2011)

Prantsusmaa ja Eesti vaatavad ühes suunas

(artikkel EBS-i väljaandele)

Milline on Prantslaste suhtumine euroala võlakriisi ?

Viimased arvamusküsitlused (Harris Interactive, august 2011) näitavad, et 75% prantslastest teeb muret praegune finantsolukord Euroopas ning selle mõju nende igapäevasele elule (67%). 59% prantslastest arvab, et raskustes Euroopa riike tuleb aidata (Ifop uuring, juuli 2011). Majandusekspertide hinnangul ulatub Prantsusmaa panus Kreeka, Iirimaa ja Portugali abistamisse kuni 47 miljardi euroni, s.o. 730 eurot iga Prantsusmaa elaniku kohta.
Samade ekspertide arvates pole euroala kriis otseselt seotud meie ühisraha euroga, vaid on pigem tingitud sellest, et mõned Euroopa Liidu liikmesriigid on sattunud sügavasse võlakriisi, kuna nende eelarvepoliitika pole piisavalt vastavuses euroala reeglitega (stabiilsuspakt). Kindlasti on vaja tugevdada eelarvedistsipliini ja luua makromajanduslikud tingimused, mis võimaldaksid taastada usalduse ja konkurentsivõime ning euroala majanduspoliitikaid tihedamalt integreerida.
Olen veendunud, et euro on parim « elukindlustus » kõigile Euroopa Liidu riikidele.

Kuidas aitab Prantsusmaad kava suuremaid sissetulekuid kõrgemalt maksustada ?

Prantsusmaa on otsustanud kehtestada rangema eelarvedistsipliini. Meie eesmärgiks on kahandada eelarvepuudujääki 3% -ni SKP-st aastaks 2013 ning vastu on võetud kokkuhoiuplaan 12 miljardi euro ulatuses Need Prantsusmaa poolt kohustuseks võetud karmid meetmed näitavad selgelt, kuivõrd suuri jõupingutusi riik käesoleval hetkel teeb.
Kulusid kärbitakse oluliselt avalikus sektoris ning see saab eelkõige teoks läbi ametnike arvu vähendamise. Tulusid suurendatakse maksude tõstmise kaudu. Antud eesmärkide täitmiseks tuleb igal kodanikul anda oma panus ja on igati loogiline, et jõukamad inimesed maksude näol proportsionaalselt rohkem panustavad (Prantsuse Inimõiguste deklaratsiooni 13. artikkel). Idee algatasid sel suvel mitmed Prantsusmaa suurfirmade juhid, kes teatasid , et on riigi abistamiseks valmis maksma rohkem makse. See žest on muidugi tähtis ka sotsiaalsest ja psüholoogilisest aspektist ning toob lisaraha riigikassasse.

Prantsusmaa omab alates 1975. aastast reitingut AAA. Kas teie arvates on see reiting stabiilne?

Prantsusmaa ei ole mures oma riigi reitingu pärast. Kuigi analüütikud arvasid mõni kuu tagasi, et Prantsusmaad ootab reitingulangus, teatas reitinguagentuur Standard & Poor’s augustis, et säilitab Prantsusmaa reitingu tasemel AAA. Me teeme kõik selleks, et praegust, minu arvates Prantsusmaa olukorraga vastavuses olevat reitingutaset hoida.

Te olete olnud kaks aastat Prantsuse suursaadik Eestis. Kuidas võrdleksite Prantsusmaad ja Eestit?

Eesti majandus on väikese riigi majandus ning sõltub palju teistest riikidest. Seega on Eesti peamiste ekspordipartnerite käekäigu jälgimine väga oluline. Samas näib, et Eesti rahanduspoliitika ei tunne erilisi raskusi, sest finantsdistsipliin on siin väga tugev.
Oma kogemustest võin öelda, et Prantsuse firmad hindavad väga kõrgelt siinset kvaliteetset tööturgu, stabiilset juriidilist olukorda ning Eesti riigi toetust ettevõtlussektorile.
Eesti on nüüdseks 17. eurotsooni liige, samuti sai Eestist 2010. aastal OECD täisliige. See on tõstnud Eesti mainet ning tuntust Prantsusmaal ning loonud usalduse siinse majanduskeskkonna vastu.
Eesti ja Prantsusmaa suhted muutuvad üha mitmekesisemaks. Viimasel ajal on Eesti ja Prantsusmaa koostöö olnud eriti viljakas energia ja keskkonna valdkondades. Mainimist väärib leping, mille Eesti Energia sõlmis selle aasta alguses Alstomiga, kes ehitab Narva uue elektrijaama kogumaksumusega ligi 1 miljard eurot ja mis tagab Eestile järgnevateks aastakümneteks energeetilise julgeoleku. Juunis pandi nurgakivi Iru elektrijäätmejaamale ning ka siin valis Eesti Energia oma koostööpartneriks prantsuse ettevõtte CNIM. Lisaks on Eestis pikaajaliselt veel mitmeid teisigi Prantsuse ettevõtteid.

Prantsuse üliõpilaste arv EBS-is on alati olnud küllaltki suur. Mida te neile Eestis viibimise ajaks soovitaksite?

Jah, võin kinnitada, et Prantsuse üliõpilaste arv Eestis on oluliselt kasvanud. On neid, kes on otsustanud oma õpinguid Eestis jätkata ja neid, kes on leidnud praktika- või töökoha siinsetes ettevõtetes. See näitab selgelt , et Eesti on noorte prantslaste jaoks atraktiivne maa. Olen veendunud, et taolised vahetusprogrammid on Euroopale igas mõttes vajalikud ja leian, et eurooplased peaksid seda tüüpi vahetusprogramme veelgi enam arendama Arvan, et Prantsuse ja ka teiste riikide üliõpilaste võimalus seisneb Eesti väiksuses: siin on lihtsam luua kasulikke kontakte, mida hiljem tööalaselt kasutada. Samuti peaksid Prantsuse üliõpilased ära kasutada ettevõtlussektori paindlikkust. Reaalainetest huvitatud tudengitel tasub kindlasti süveneda Eesti IKT sektorisse, mis on siin kõrgelt arenenud ja dünaamiline.

avaldatud 18/10/2011

ülesse