Suursaadiku Claudia Delmas-Scherer kõne rahvuspüha vastuvõtul [fr]

JPEG

Kallid külalised!
Mul on väga hea meel, et võtsite vastu meie kutse tulla täna Prantsuse rahvuspüha tähistama.

Alates 1880. aastast tähistatakse Prantsuse rahvuspüha 14. juulil - 91 aastat varem leidis aset absoluutset monarhiat kehastava Bastille vangla vallutamine. Prantsuse Vabariik nägi ilmavalgust 229 aastat tagasi. Meenutan seda seetõttu, et just tollal sündinud ideed ja ideaalid inspireerisid võõra võimu all elavaid rahvaid, kes võitlesid oma iseseisvuse eest. Esimese Eesti põhiseaduse koostajad võtsid Vabariigi mudeli väljatöötamisel eeskuju Prantsusmaast. Seetõttu sooviksin pühendada tänase vastuvõtu Eesti 100. aastapäevale. Minu jaoks on suur õnn olla sel erakordsel aastal Eestis, mil toimub hulgaliselt aastapäevaga seotud sündmusi nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil ning loomulikult sealjuures ka Prantsusmaal.

Alates 9. aprillist on prantslastel ja arvukatel Pariisi külastavatel turistidel võimalus avastada enda jaoks Orsay kunstimuuseumis selliste tuntud Eesti kunstnike nagu Konrad Mägi, Oskar Kallis, Kristjan Raud teoseid. Näitus sai teoks tänu KUMU ja Orsay kunstimuuseumi koostööle ning need, kel polnud võimalust seda Pariisis külastada, võivad näitusest osa saada alates oktoobrist Tallinnas. Prantsuse meedia on üksmeelselt kiitnud väljapandud kunstiteoste ilu, neis peituvat poeesiat ja tugevust, kuid eelkõige tutvustab see näitus Eesti ajalugu ja mütoloogilisi kangelasi. Tänasel päeval teavad paljud pariislased, kes on Kalevipoeg. See prantsuse keelde tõlgitud eepos nagu ka teised eesti kirjanike teosed, said näituse külastajate seas suure tähelepanu osaliseks.

Ajal, mil meie tähistasime möödunud aastal rahvuspüha, alustas Eesti eesistumisperioodi EL-i Nõukogus. Täna, kuus kuud pärast eesistumise lõppu, tervitan kõiki neid, kes töötasid hinge tõmbamata, et teha sellest debüüdist Eesti jaoks tõeline edulugu. Prantsuse Valitsus hindas kõrgelt teie pühendumust ja tõsist suhtumist, mis võimaldas edasi liikuda sellistes meie jaoks prioriteetsetes valdkondades nagu seda on Euroopa kaitse. Pole kerge leida üksmeelt, kui liikmeid on 27 või 28, kuid Prantsusmaa teab nagu Eestigi, et see on vajalik, astumaks vastu meie ees seisvatele väljakutsetele parema ühise tuleviku nimel.

Praegune geopoliitiline olukord on keeruline ja ebakindel. Me tunneme vajadust toetuda liitlastele, kellega jagame ühiseid väärtuseid. Prantsusmaa tervitab Eesti ametivõimude tahet hoida kompassinõela universaalsete väärtuste – vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi magnetväljas, nagu seda ütles Vabariigi President Kersti Kaljulaid 23. juunil peetud Võidupüha kõnes. Prantsusmaa ja Eesti on tihedalt seotud läbi Euroopa projekti ning meil on ühine nägemus Euroopast, kes oskab end kaitsta kõigi välisohtude eest ja seista oma suveräänsuse eest. See on edasipürgiv Euroopa, kes tahab uueneda, areneda ja edasi liikuda.

Meie riikide vahelised sidemed pole üksnes ilusad mõtted ja sõnad. Nad on konkreetsed ja kunagi varem pole Prantsusmaa kohalolek Eestis olnud nii silmnähtav kui möödunud aastal: enam kui 600 Prantsuse sõdurit elasid ja harjutasid mullu Tapal koos Eesti Kaitseväega; kaks kuud tagasi alustas sadakond Prantsuse õhuväelast Ämari lennubaasis Balti riikide õhuturbemissiooni. Eesti omaltpoolt näitab üles konkreetset tahet mitte olla üksnes julgeoleku „tarbija“, vaid ka panustaja. Prantsusmaal on hea meel, et Eesti Valitsus otsustas saata 50 sõdurit toetama Prantsuse sõdureid Malis operatsioonil Barkhane. Prantslastest ja eestlastest saavad taaskord relvavennad Aafrikas. Eesti sõdureid hinnatakse, sest nad on tegutsemisvalmis, võimekad ja teotahtelised. Edaspidi need sidemed tihenevad veelgi, sest 2019. aastal tuleb NATO tugevdatud kohaloleku raames Eestisse uus Prantsuse üksus ja Eesti allkirjastas 25. juunil Euroopa kaitsevalmiduse algatuse ühiste kavatsuste protokolli, mis teeb temast eelistatud partneri, kellega püüame koos üles ehitada ühise strateegilise kultuuri.

Kuid Prantsusmaa pole Eestis nähtav üksnes kaitsevaldkonnas. Mõne päeva eest avati näitus Balti Triennaal, mille peakuraatoriks on prantslane Vincent Honoré. Me oleme täna Vaba Laval osaliselt ka seetõttu, et septembrist 2017 suveni 2019 kestab siin Prantsuse ja frankofoonne hooaeg, mille kuraatoriteks on prantslased Tristan Barani ja José Alfarroba.

Mul on samuti hea meel, et üha rohkem prantslasi valib elukohaks Eesti (rahvastikuregistri andmetel on neid enam kui 1400). Korraldame iga kuu üritust French Afterwork ja kohtun seal iga kord uute kaasmaalastega, kes on tulnud Eestisse tänu siinsele kõrgele elukvaliteedile ja tööturu dünaamilisusele.
Neile ja nende peredele, samuti kõigile, kes soovivad oma lastele läbi prantsuse keele „avardada maailma“ (nagu seda öeldakse Prantsuse Instituudi reklaamikampaanias), on mul rõõm teatada, et Tallinna Euroopa Koolis avatakse tänavu prantsuse keele sektsioon. Juba praegu õpivad üle poolte Euroopa Kooli õpilaste prantsuse keelt ja sektsiooni avamine võimaldab jätkata prantsuskeelse haridusega. Lasteaias Kalli-Kalli on samuti prantsuse keele sektsioon prantslannast õpetajaga.

Tänan meie sponsoreid toetuse eest. Olen alati sügavalt liigutatud, kui Prantsuse tooteid pakkuvate Eesti ettevõtete või Prantsuse ettevõtete siinsete filiaalide juhid soovivad olla meie partnerid, sest nad on uhked, et esindavad samuti Prantsusmaad. Nendeta ei saaks me teid täna nii arvukalt ja head- paremat pakkudes vastu võtta. Loodan, et naudite Šampust, mis on kindlasti pidupäevade jook.

Andsime teile sisenemisel randmepaela kirjaga „Vabadus Võrdsus Vendlus“ seetõttu, et saaksite saalist väljuda ja vaadata Ämaris paikneva Prantsuse „Kurgede“ rügemendi hävitajate ülelendu rahvuspüha tähistamiseks. Sellest unistas minu eelkäija Michel Raineri, kes lahkus meie hulgast aasta tagasi pärast pikka võitlust raske haigusega. Ma pühendan selle ülelennu talle ja tänan teid, kes te teda unustanud ei ole.

avaldatud 13/07/2018

ülesse