Prantsuse suursaadiku sõnavõtt festivali « Estonie tonique »Prantsuse – Eesti segakomitee vastuvõtu puhul Prantsuse Residentsis (7. juunil 2011)

(kõneprantsuse keeles)

Daamid ja härrad,

Tahaksin soovida Prantsuse – Eesti segakomitee liikmetele tere tulemast Prantsuse Residentsi. Samuti tervitan palavalt Pariisi prantsuse Instituudi asedirektorit proua Laurence Auer’i ning tänada eesti sõpru tänase kohtumise suurepärase organiseerimise eest.

Olen veendunud, et oleme kultuurisuhetes astumas uude etappi ning seda mitmel põhjusel :

Meil on väga kandev kultuurikava ja Tallinn 2011 raames toimuv Prantsuse kultuuriprogramm on samaaegselt nii vaheetapiks kui ka Eesti ja Prantsusmaa vaheliste arvukate algatuste võimendajaks. Tulemas on kaks Yann Arthus Bertrand’i ja Sophie Calle’i loomingule pühendatud näitust.

Sellele « prantsuse hooajale » järgneb aasta lõpus Prantsusmaal korraldatav Eesti kultuurifestival « Estonie tonique ».

Tahaksin samuti meenutada, et mõned päevad tagasi toimunud Talinna kirjandusfestivalil esindas Prantsusmaad erakordselt lai valik kirjanikke ja luuletajaid….. Philippe Claudel, Katrina Kalda, Sylvestre Clancier, Daniel Leuwers, Manuel Benguigui.

Projektide arv suureneb ka paljudes teistes valdkondades :

• Näiteks ülikoolide koostöö : igal aastal on Eestis Erasmuse programmi raames sadakond prantsuse üliõpilast

• Teaduskoostöö (PHC Parrot ühisprogramm)

• Teatri – ja muusikaalane koostöö : laupäeval toimus Lembit Petersoni lavastatud Molière’i « Misantroobi » esietendus, mida käis vaatamas ka kultuuriminister.

• Ka frankofoonia tähtsus on tõusnud alates sellest, kui Eestist sai Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni liige ja septembris toimub Tallinnas prantsuse keele biennaal, mille teemaks on sel aastal « Frankofoonia ja digiraamatud ».

Nagu te võite konstateerida, on prantsuse - eesti kultuurisuhted tihedad ning rikkalikud, sarnanedes mõnes mõttes jäämäega, sest sageli jääb väga suur osa sellest varjatuks.

Et seda muuta, peavad meie ühiskonnad massiliselt investeerima teadmistesse, kultuuri, üliõpilaste liikuvusse, teadusesse ja võõrkeelte õpetamisse.

Kõik need algatused võimaldavad ühtlasi meie ühiskondadel teinesteist paremini tundma õppida ning üksteisele läheneda.

Dernière modification : 15/06/2011

Haut de page