Prantsuse Euroopa asjade portfellita ministri proua Catherine Colonna ja Eesti välisministri härra Urmas Paeti ühine pressikonverents (31. märts 2006, Tallinn)

U.P. : Tere päevast. Mul on hea meel tervitada siin Prantsuse Euroopa asjade ministrit, arvestades seda, kui palju olulisi teemasid on täna EL-i sees arutada ja otsustada. Need on kindlasti ka teemad, millest me nendel kohtumistel kõneleme.
Nagu näiteks Euroopa põhiseaduse leppe tulevik, Euroopa Liidu edasine laiendamine, ühised poliitikad, nende arendamine, ühine välis- ja julgeolekupoliitika EL-is, mis on meile kindlasti väga oluline teema, loomulikult ka kahepoolsed suhted, mis Prantsusmaaga on ikka olnud väga head ja ka väga aktiivsed ning mille kinnituseks on ka kõrgetasemelised külaskäigud: sel kevadel läheb Eesti peaminister Prantsusmaale kohtuma oma prantsuse kolleegiga ja loodetavasti näeme õige pea Eestis ka Prantsuse välisministrit. Samuti annab headest suhetest kinnitust äsja allakirjutatud leping, mis puudutab võimaluse andmist eesti noortele spetsialistidele. Neil, kes tahavad Prantsusmaal tööd teha, on see võimalus nüüd olemas, veel enne seda kui Prantsusmaa on täielikult avanud uutele liikmesriikidele oma tööturu.

Kui mõne sõnaga puudutada ka sisuliselt räägitut, siis põhiseaduse leppe koha pealt on Eesti positsioon teile kindlasti teada, me oleme Parlamendis alustanud ratifitseerimisprotsessi ja soovime selle viia lõpule ning soovime ka, et kõik Euroopa riigid võtaksid põhiseadusleppe suhtes selge seisukoha, öeldes, kas ratifitseerida või mitte. Mul oli hea meel kuulda, et ka Prantsusmaa peab jätkuvalt tähtsaks seda, et kõik Euroopa Liidu liikmesmaad võtaksid selge seisukoha põhiseadusleppe suhtes, sest see lepe on loomulikult kompromiss, aga see on olnud hea kompromiss ja unistada, et mõni uus tekst võiks olla parem, võib tõenäoliselt unistuseks jäädagi.

Väga oluline on ka erinevate ühiste Euroopa Liidu poliitikate edasi arendamine, näiteks välis- ja julgeolekupoliitika osas. Ja kui nüüd Eesti poolt vaadata, siis kui meie ühine julgeoleku poliitika täna EL-is on minu meelest väga hea Lähis-Ida, Iraani ja paljude teiste teemade suhtes, siis, on tekkimas uusi probleeme, mis meile siin Eestis esmapilgul võivad näida kauged, aga tegelikult peame ka meie osutama oma kaasabi nende lahendamisse ja olema palju aktiivsemad. Näiteks võib tuua immigratsiooniprobleemid Vahemere ümber ja ka Vahemere lõunakaldalt EL-i suunal lähtuva immigratsiooni, ka need probleemid ei ole ainult sealse regiooni lahendada, vaid see on terve Euroopa Liidu küsimus.

Minu sissejuhatava monoloogi lõpuks tahaksin ma kindlasti välja tuua veel selle olulise töö, mida on teinud Prantsuse saatkond Eestis koos Prantsuse Kultuurikeskusega prantsuse keele õpetamisel Eestis ja ka prantsuse kultuuri tutvustamisel. Ja see on ka üks asi, millega me peame väga tõsiselt edasi minema ja uuendama ka teatavat lepingut. Ka Prantsuse pool oli väga valmis seda tegema ja selle üle on mul ainult väga hea meel. Loodetavasti hakkavad aina enam inimesi Eestis oskama prantsuse keelt ja tundma prantsuse kultuuri.

C.C. : Aitäh, härra minister. Teie lahke loal väljendan ma end prantsuse keeles. Daamid ja härrad, aitäh, et olete leidnud aega siia tulla. Esimese asjana tahaksin ühineda teiega president Lennart Meri leinamisel. Esimene kord, kui mul oli võimalus käia Tallinnas, oli 2001. aasta juunis, kui Prantsusmaa president Jacques Chirac oli Eestis riigivisiidil. President Meri võttis Jacques Chiraci vastu oma kodus mere ääres, sellel päeval oli väga ilus ilm ja see oli meie riikide jaoks väga oluline poliitiline sündmus. See toimus kümme aastat pärast Eesti taasiseseisvumist ja sellel kohtumisel valitses väga sõbralik õhkkond. Selle tõttu tahaksin ma austada härra Lennart Meri mälestust, kes oli suur riigimees, kes tundis väga hästi Prantsusmaad ja Prantsusmaa kultuuri ja mängis Eesti saatuses ja ajaloos unikaalset rolli. Tema mälestuseks tahaksin teile kinkida foto, millel on näha Jacques Chirac ja Lennart Meri.

Kui rääkida täpsemalt minu visiidist Eestisse, siis tegi härra minister juba väga hea kokkuvõtte, kuid ma püüan teha veel mõningaid täpsustusi ja midagi juurde lisada. Kõigepealt tahaksin väga tänada kõiki Eesti institutsioone, asutusi, kes on selle visiidi eest hoolt kandnud. Täna hommikul oli mul võimalik kohtuda härra peaministriga, samuti oli mul võimalus kohtuda Riigikogu Väliskomisjoni ja Euroopa asjade komisjoni liikmetega ning saada kokku Majandus- ja Kommunikatsiooniministriga, täna pärastlõunal külastan ma Tehnikaülikooli ja selle juures asuvat Tehnoparki, kus on välja töötatud mitmeid silmapaistvaid ja huvitavaid projekte. Me oleme täna arutanud kahepoolseid küsimusi, aga ka laiemalt kogu Euroopat puudutavaid teemasid: Euroopa tulevikku, Euroopa institutsioone, EL-i laienemist, erilist rõhku oleme pannud ühise energiapoliitika välja töötamisele ja samuti arendame seda, mida meie kutsume projektide Euroopaks, konkreetsete poliitikavaldkondade arendamist, mis lubaks vastata Euroopa kodanike huvidele. Kõigile inimestele, kellega mul on olnud heameel täna kohtuda, olen ma toonud kaasa sõnumi, öeldes, et meie riikide suhted on erakordselt head ning loomulikult on alati võimalik neid veelgi edasi arendada. Samuti olen tahtnud rõhutada seda, et Eesti on olnud väga edukas ja väga edukalt toime tulnud EL-iga liitudes.

Mis puudutab meie riikide poliitilisi suhteid, siis nagu öeldud on need väga tihedad, kontakte on palju ning tegelikult saame me tihedamini kokku mujal, kui Pariisis või Tallinnas. Sellest hoolimata tahame neid suhteid veelgi tihendada ning ees seisab paar kohtumist, mida ka härra välisminister oma kõnes mainis. Prantsuse peaministril on au Eesti peaministrit vastu võtta Pariisis 29. mail sellel aastal ja Prantsusmaa välisminister härra Philippe Douste-Blazy loodab juuni kuus jõuda ka Eestisse.

Me soovime arendada suhteid Eestiga kõigis valdkondades, üks hea märk sellest on ka noorte spetsialistide liikuvusega seotud lepe, millele me äsja alla kirjutasime. See näitab meie soovi olla avatud, nagu ka 13. märtsil vastu võetud otsus avada Prantsuse tööturg teistele EL-i riikidele järk-järguliselt.

Eesti, nagu ma juba ütlesin, on olnud äärmiselt edukas. Ja minu seisukoht on, et EL-i laienemine ei ole olnud ainult vajalik, sest ajalooliselt on see olnud peaaegu kohustus, vaid, et see on ka väga positiivne nähe. Võiks isegi öelda, et laienemine on üks Euroopa suurimaid ajaloolisi saavutusi, mandril, kus on valitsenud palju lahkarvamusi ja mida on lõhestanud kohutavad sõjad.

Eesti on olnud väga edukas ning teinud läbi väga kiire majanduskasvu ning muutused, mida ma olen võinud tähele panna selle nelja aasta jooksul, alates eelmisest korrast kui ma Eestis käisin, näitavad kõik, et Eesti riik on väga dünaamiline, avatud ja kohanemisvõimeline.

Enne kui ma härra Paetiga teie küsimustele vastama hakkan, tahaksin ma peatuda veel kahel aspektil. Esiteks majandussuhted, mida tuleb kindlasti arendada, praegu on Prantsusmaa majandus Eestis veel liiga vähe esindatud, siin on liiga vähe prantsuse investeeringuid ja me peame vaeva nägema, et neid tuleks Eestisse rohkem, samuti peame püüdma kasutada kõiki võimalusi, mida lähiajal saab kindlasti olema päris palju.

Teine asi, mida tahaksin veel mainida on keel. Prantsuse keel on mulle kallis, nagu kõigile inimestele nende emakeel. Ma tahaksin tänada Prantsuse saatkonda Eestis ja kohalikke institutsioone pingutuste eest prantsuse keele õpetamisel Eestis. Me soovime kindlasti seda tööd jätkata ja võime teile teatada, et oleme otsustanud sõlmida võimaluse korral uue lepingu koostöö jätkumiseks Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooniga juba sel suvel.

Küsimused:

K: Küsimus proua Colonnale. Eestis hakati praegu ratifitseerima põhiseaduslepet, Prantsusmaa on selle tagasi lükanud. Kas Eesti praegune tegevus on mõttetu? Kuidas Prantsusmaa arvates peaks põhiseadusleppega edasi liikuma?

C.C. : Ei, kindlasti mitte ja mitte ainult seda. Nagu ütles härra välisminister ja mina olen temaga täiesti nõus, selleks, et põhiseaduslepe kehtima saaks hakata on tõesti vaja, et see ratifitseeritaks kõigis kahekümne viies liikmesriigis, kuid siiski olen ma arvamusel, et eelmise aasta juunis vastu võetud otsus jätkata ratifitseerimisprotsessi ja alustada selle üle arutlemist, on hea otsus. Ja ma ütleks isegi, et antud olukorras on see parim võimalik otsus.

Ma olen nõus, et me peame jätkama ratifitseerimisprotsessiga, sest see võimaldab meil näha, mida liikmesriigid sellest arvavad. Samas aga peame me jätkama tööd konkreetsetes valdkondades, astuma konkreetseid samme selleks, et võita kodanike usaldust. Võib olla on vaja seda teksti muuta, võib olla mitte, küll aga peab kindlasti muutuma kontekst. Selge on see, et kõigi oma ülesannetega toime tulemiseks, peame me uuendama Euroopa institutsioone.

K: Mis see konteksti muutus tähendab?

C.C. : See tähendab seda, et kui Euroopa toimib tõhusamalt, siis saavad ka Euroopa kodanikud sellest paremini aru ja siis on võimalik institutsioonide küsimuse juurde tagasi tulla ja see võib olla ka lahendada.

K: Ma tahtsin küsida noorte spetsialistide lepingu kohta. Kas sinna alla käivad ka näiteks eesti aednikud?

C.C. : Praegu võin ma öelda nii palju, et vastu on võetud üldlepe, seda, millised saavad olema konkreetsed tingimused, konkreetsed sätted, seda ei oska ma praegu veel öelda. Me räägime praegu noortest spetsialistidest, aga nagu ma juba ütlesin on suhted ja vahetused tähtsad igal tasandil, poliitikas, majanduses jne. Prantsusmaa tööjõuturu järk-järgulise avamise raames, leidsid mõlemad pooled, nii Eesti kui Prantsusmaa, et on tähtis, et noortel spetsialistidel oleks võimalik käia tööl normaalsetel tingimustel ehk siis täieliku avatuse tingimustes. Kas aednikud sinna hulka kuuluvad, seda ma ei oska praegu öelda, põhimõtteliselt küll, miks ka mitte.

U.P. : Ma veel lisaksin midagi juurde: ma võtsin lahti täpse seletuse selle leppe kohta, selle konkreetseks rakendamiseks, tuleb teha juurde üks väike rakendusleping. Noored spetsialistid on 18-35 aastased eesti või prantsuse kodanikud, kes on tegevad tervishoiu, sotsiaaltöö, põllumajanduse, käsitöö, tööstuse, kaubanduse alal. Neil peab olema diplom, mis vastab sihtriigi töö jaoks nõutavale kvalilfikatsioonile, töökogemus, samuti piisavad teadmised sihtriigi keelest.

K: Tahaksin küsida praeguse Prantsusmaa olukorra kohta seoses tööseaduslepingu kriisiga. Teie presidendil on kaks võimalust, kas jääda endale kindlaks või lükata see seadus tagasi. Millist lahendust eelistaksite teie? (küsimus inglise keeles)

C.C. : Alustuseks pean ütlema, ja te kindlasti teate seda, et diplomaatiliste tavade kohaselt riigi siseolukorda riigist väljaspool ei kommenteerita. Ja kui ka diplomaatilisi tavasid ei oleks, viitaks ka terve mõistus sellele, et antud olukorras tuleks vastusest loobuda. Ma ütlen ainult nii palju, et demokraatlikes riikides töötab seadusi välja ja võtab vastu parlament, mulle tundub, et see on üks demokraatliku riigi põhiomadusi. Ja olles selle meeldetuletuse teinud, meenutaksin veel üht teist elementi. Valitsus on algatanud dialoogi ja üritanud teha nii, et see oleks võimalikult laiaulatuslik, kaasates kõiki osapooli, sealhulgas ka ametiühinguid ja ülilõpilasi ning minul ei ole lisada midagi muud, enne kui Prantsuse Vabariigi president on oma sõna öelnud.

Ma loodan, et minu sõnadest valesti aru ei saadud, ma püüdsin rääkida selgelt ja aeglaselt, aga kahjuks ei saanud ma teile vastata inglise keeles, vaid pidin vastama prantsuse keeles, ma loodan, et te rahuldute selle vastusega.

K: Proua minister, te rääkisite enne oma Eesti kolleegiga ka tööturu avamisest. Kas te võiksite täpsustada, milline on Prantsusmaa seisukoht selles küsimuses. Millal avab Prantsusmaa oma tööturu? Millised on suuremad selle küsimusega seonduvad probleemid?

V: Nagu ma juba enne ütlesin, võttis Prantsuse valitsus 13. märtsil vastu otsuse, et tööjõuturg avatakse järk-järgult. Isikute vaba liikumine on üks EL-i alusprintsiipe juba liidu algusest peale, Rooma lepingust saadik. Aga praktikas on paljud asjad toimunud järg-järguliselt, ka uue aluslepinguga, mis on vastu võetud selles valdkonnas. Prantsusmaa, nagu ka mõned teised riigid, on otsustanud kasutada lepingutega antud võimalust avada turg järk-järgult. Aga ma võin kinnitada, et meie eesmärk on siiski meie tööjõuturu täielik avamine, pidades kinni tähtaegadest, mis on aluslepingus ette nähtud. Üleminekuperiood, mis kestab kaks aastat, algas 1. mail 2004 ja kestab seega 1. maini 2006. Me otsustasime astuda sammu edasi, avades tööjõuturu teatavate ametite esindajatele, kes on pärit kaheksast uuest liikmesriigist, mille suhtes tööjõuturg ei ole veel täielikult avatud. Enne 1. maist peame me seega määratlema täpsed ametid ja sektorid, mis avatakse ja selleks peame läbirääkimisi ministeeriumite ja samuti ametiühingute esindajatega. Minu kolleegid, sotsiaalminister ja tööhõiveminister on juba alustanud läbirääkimisi ja kokkulepete otsimist sotsiaalpartneritega.

Ja kui ma räägin natuke segaselt, siis ei ole see selle tõttu, et Eestis oleks halb kliima, vaid kuna ma tõin Pariisist kaasa nohu. See ei ole kuidagi seotud Eestiga, mina olen lihtsalt natuke külmetunud.

Esimesed läbirääkimised sotsiaalpartneritega on kulgenud väga sõbralikus õhkkonnas ja ma arvan, et pole põhjust karta, et meil tekiks ametite määramisel suuremaid raskusi.

avaldatud 14/11/2006

ülesse