Mais 1944 Kaunasesse ja Tallinna deporteeritud 900 Prantslase mälestusele pühendatud mälestuskivi avamine Patarei vangla lähedal 2. juunil 2010 kell 11.00

Mälestuskivi, mis on pühendatud Konvoiga 73 deporteeritute mälestusele, avati 2. juunil 2010 deporteeritute perekondade juuresolekul : 40 inimest tuli sel puhul Tallinna.

Austamaks Prantsuse deporteeritute mälestust, võtsid avamisel sõna Pr. Louise Cohen, Konvoiga 73 deporteeritute perekondade ja lähedaste assotsiasiooni esinaine, hr.Henri Zadjenwergier, Konvoi 73 ainuke ellujäänu, hr. Urmas Paet, Eesti Vabariigi välisminister, hr. Jaak Aaviksoo, Eesti Vabariigi Kaitseminister, hr. Edgar Savisaar, Tallinna linnapea, pr. Alla Jakobson, Eesti Juudikogukonna esinaine, ja hr. Frédéric Billet, Prantsusmaa suursaadik Eestis. Härrad Emmanuel Blanco et Sylvain Guilhem, deporteeritute lastelaste pojad ja kõige nooremad Konvoiga 73 deporteeritute perekondade ja lähedaste assotsiasiooni liikmed, asetasid mälestuskivi jalamile Prantsuse Vabariigi värvides pärja. Palvele, mille lausus pearabi Shmuel Kot, eelnes minutiline leinaseisak. Lõpetuseks tegi pr. Louise Cohen külalistele ettepaneku, asetada vastavalt traditsioonile, mälestuskivi jalamile väikesed valged kivikesed.

Konvoiga 73 deporteeritute mälestusele pühendatud mälestuskivi avati Patarei vangla lähistel, kus deporteerituid kinni peeti. Selle mälestuskivi avamine on saanud võimalikuks tänu Konvoiga 73 deporteeritute perekondade ja lähedaste assotsiasiooni ja Shoah Mälestusfondi toetusele ning Tallinna Linnavalitsuse abile. Mälestuskivi sümboliseerib Prantsusmaa ja Eesti ühist tööd mälestuse säilitamiseks et tulevased põlvkonnad oleksid teadlikud Juutide genotsiidi ajaloost.

79 konvoi hulgast, millega deporteeriti märtsist 1942 kuni augustini 1944 prantsuse Juute Prantsusmaalt Drancy’st, suunati ainult üks okupeeritud Baltimaadesse ning seda siiani väljaselgitamata põhjustel. See oli Konvoi nr. 73, mis lahkus Drancy’st 15. mail 1944. Viiekümne aasta vältel ei teadnud konvoi saatusest mitte keegi, kaasa arvatud perekonnad ja ajaloolased. Mõned üksikud deporteeritute perekonnad teadsid, et konvoi jõudis Leedusse, ellujäänud selgitasid, et osa neist jätkas teekonda Eestisse, kuid sellega olemasolev informatsioon piirduski.

Neid oli selles rongis täpselt 878. Ligikaudu 600 meest suunati Kaunasesse Fort IX –sse ja 5 vagunit umbes 300 inimesega liikusid edasi Tallinna, toonasesse Revalisse, kuhu nad jõudsid arvatavasti 20. mail 1944. 1. septembril 1944 deporteeriti 34 Konvoi nr. 73 ellujäänut Stutthofi koonduslaagrisse (Poola). Kõigest 22 ellujäänut naases 1945. aastal Prantsusmaale.

Assotsiatsioon „Konvoiga nr. 73 deporteeritute lähedased ja sõbrad „ loodi 1995. aastal ja koondab umbes 500 perekonda, kes esindavad 286 deporteeritut. Assotsiatsioon organiseerib regulaarselt mälestusretki deporteeritud lähedaste mälestuseks, alustades teekonda Drancy ja Bobigny raudteejaamadest. Konvoiga nr. 73 deporteeritute lähedased on teinud palju, väljendamaks ustavust oma vanematele : mälestusplaat Fort IX – s Kaunases ja Pravienskèsi metsas Leedus, mälestustahvel Tallinnas Patarei vangla seinal, mälestuskivi Père Lachaise’i kalmistul Pariisis. Sel teemal tegid Béatrice ja Patrick Reyner ka dokumentaalfilmi. Alates aastast 1999, on pr. Eve Line Blum- Cherchevsky kogunud mälestusi Konvoiga 73 deporteeritute kohta. Tema raamat “Me oleme 900 Prantslast” koosneb nüüdseks juba 6 köitest.

Pr. Coheni, Konvoiga 73 deporteeritute perekondade ja lähedaste assotsiasiooni esinaise kõne - JPEG
Hr.Henri Zadjenwergier, Konvoi 73 ainukese ellujäänu kõne - JPEG
Hr. Paeti, Eesti Välisministri kõne - JPEG
Hr. Aaviksoo, Eesti Kaitseministri kõne - JPEG
Hr. Savisaare, Tallinna linnapea kõne - JPEG
Pr. Cohen annab hr. Savisaarele üle konvoiga 73 deporteeritute täieliku nimekirja - JPEG
Pr. Alla Jakobsoni, Eesti Juudikogukonna esinaise kõne - JPEG
Hr. Billet, Prantsuse Suursaadiku kõne - JPEG
Lillepärja asetamine - JPEG
Minutiline leinaseisak - JPEG
Pearabi Samuel Kot lausub palve - JPEG
JPEG

Dernière modification : 08/06/2010

Haut de page