Kõne Prantsuse rahvuspüha puhul (14/07/2012)

Daamid ja härrad, kallid sõbrad,

Minul ja minu abikaasal Lydie’l, meil on suur rõõm teid tänasel rahvuspühal siin saatkonnas vastu võtta.

Sellest on nüüd täpselt 223 aastat, kui Bastille vangla müürid langesid ja Prantsuse revolutsiooni väärtustest „vabadus“, „võrdsus“ ja „vendlus“ said meie ühised väärtused.

Sellest on nüüd 20 aastat, kui Eesti taastas oma iseseisvuse ja Prantsusmaa seisis sel tähtsal päeval mõtetes Eesti kõrval.
Ja sellest on nüüd täpselt aasta, kui vabastati seitse eesti pantvangi Liibanonis pärast rohkem kui neli kuud kestnud vangistust. See kuupäev jääb kauaks väga oluliseks tähiseks meie riikide suhetes, sest need katsumused on meid lähendanud. Nagu öeldakse – tõelist sõpra tuntakse hädas.

Mõned endised pantvangid on täna koos peredega meie hulgas ja ma soovin neid enda ja teie nimel südamlikult tervitada.
Prantslastel ja Eestlastel on palju ühist, eelkõige ühendab neid ääretu armastus vabaduse vastu. Prantsusmaa seisab alati Eesti kõrval, et seda vabadust kaitsta.

Mul on eriti hea meel, et saan taas kord tähistada Prantsuse rahvuspüha koos teiega siin Tallinnas, ja seda hetkel, kui meie suhted on tõusuteel ja kui meie rahvaste südamed löövad üha enam ühes rütmis. Prantsusmaal ja Eestil on ambitsioonikad, modernsed ja tulevikku vaatavad partnerlussuhted.

Möödunud aasta oli minu ja minu meeskonna jaoks, keda soovin südamest tänada, 365 päeva täis tihedat, tulemuslikku ja pragmaatilist tööd:
Meie kahepoolne koostöö toimub Euroopa hüvanguks:
Euroopa tugevdamise ja euroala kaitsmise nimel
Euroopa julgeoleku ja kaitse tugevdamise nimel nii NATO kui ka Euroopa raames… nagu näiteks Atalanta operatsioon, kus Prantsuse ja Eesti sõdurid tegid väga tihedat koostööd. Samuti arendame tihedalt meie koostööd küberkaitse valdkonnas.
Tahaksin teile veel meenutada meie suurepärast koostööd Euroopa Liidu IT - agentuuri vallas.
Kõik need tulemused said teoks tänu sellele, et meie ministrite kohtumised on tihenenud ja meie parlamentide koostöö tugevnenud.
Samuti tugevneb meie majanduskoostöö päevast päeva.
Sooviksin õnnitleda Prantsuse firmasid nende suurepärase töö eest energia-, elektromobiilsuse, teenuste, uute tehnoloogiate ja gastronoomia valdkonnas.
Ma tänan neid, et nad täna siin viibivad, ma tänan neid toetuse eest.
Kultuurivaldkonnas, te teate, kui suurt tähtsust ma omistan Frankofooniale ja prantsuse keelele:
- meie prantsuskeelsed lasteaiarühmad on väga edukad, ja ma olen veendunud, et see väike allikas hakkab toitma suuremat jõge koos meie Frankofoonia osakondadega Tartus, ja peagi ka Tallinnas.
Tahaksin samuti tervitada ja tänada kõiki eesti kultuurikandjaid (lavastajaid, muusikuid, filmitegijaid), kes esindasid Eestit nii kenasti Eesti kultuurifestivalil „ Estonie tonique“ Pariisis, ja see üritus aitas meie kultuure teieneteisele lähendada.
Väga edukad olid meie Prantsuse kultuuriüritused Tallinnas koos Sophie Calle’i, Paule Constante’i ja Pariisi Orkestriga Paavo Järvi juhtimisel.
Lõpetuseks tahaksin pöörduda Eestis elava Prantsuse kogukonna poole ja kõigi nende kaasmaalaste poole, kes on siin läbisõidul, ja kes täna siin viibivad.
Tänan kõiki kaasmaalasi nende dünaamilisuse, pühendumuse ja oskuste eest, millega nad iga päev väljendavad sügavat sõprust, mida meie, Prantslased, Eesti vastu tunneme.

Üha rohkem on neid kaasmaalasi, kes on valinud Eesti, mis on hea valik, olgu siis tegemist Erasmuse üliõpilaste või prantsuse – eesti segaperekondadega, kes on elukohaks valinud Eesti.
Mitmed vaod on juba sisse aetud, nad on sügavad: osakem neid veelgi süvendada ja ka uusi rajada.
Elagu Eesti! Elagu Prantsusmaa! Elagu Euroopa!
Ma palun teid nüüd kuulata rahvushümne, mille esitavad lapsed, kes õpivad prantsuse keelt.

avaldatud 16/07/2012

ülesse