Kõne Lembit Petersoni ja Ilmar Raagi autasustamise puhul Kunstide ja Kirjanduse ordeni rüütlikraadiga (07/03/2012)

Kõne eesti keeles

Härrad ministrid,
Daamid ja härrad,

Eesti kultuurifestival Prantsusmaal - «Estonie tonique», oli niivõrd edukas, et me soovime, et see hetk kestaks veel kaua. See on nagu hea film või hea etendus, mida me soovime mitu korda näha ! Just sel põhjusel ma otsustasin pärast vastuvõttu, mis toimus jaanuaris Estonia kontserdisaalis, ja mille teie, härrad ministrid, organiseerisite, korraldada siin ja praegu veel üks vastuvõtt selleks, et tänada ja autasustada kahte kultuuritegelast, kes andsid oma panuse selle festivali eduks. Ja nagu üks prantslane ütles : „kultuur on ainuke, mis jääb, kui kõik muu on unustatud“.

Tahaksin samuti Teile meenutada, et meie tänane vastuvõtt toimub vahetult enne kultuurisündmust, mis on Prantsusmaale väga tähtis – ma pean silmas Frankofoonia nädalat, mis toimub järgmisel nädalal nii Eestis kui ka frankofoonia riikides. See on samuti oluline Eesti jaoks, sest Eesti on Frankofoonia Organisatsiooni vaatlejariik.
Kui Te olete huvitatud frankofoonia nädalast, siis leiate kogu informatsiooni selle kavas.

Nagu mul on kombeks öelda, siis minu jaoks ei ole olemas abstraktseid kahepoolseid suhteid. Kahepoolsed suhted (ma loodan, et suurepärased kahepoolsed suhted, kui me räägime Prantsuse ja Eesti suhetest) toimivad ainult tingimusel, et on olemas sellised naised ja mehed, kes neid arendavad (See kehtib ka kultuurivaldkonna kohta).
Prantsuse võimud palusid mul autasustada kaht inimest, kes on andnud olulise panuse meie kultuurisuhete arengusse.

Austatud härra Lembit Peterson,

Paljud peavad teid üheks Eesti parimatest lavastajatest. See pole liialdus ja ma jagan seda arvamust.

Kui ma vaatan teie karjääri, siis on see väga muljetavaldav ja eripalgeline. Võib öelda, et teil on olnud mitu erinevat karjääri: näitleja, lavastaja ja teatripedagoog.

Kõigepealt olite te Viljandi Kultuurikolledzi teatrikateedri juhataja, seejärel Eesti Humanitaarinstituudi teatri õppetooli juhataja ning nüüd ka Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriprogrammi juht. Olete teinud ka mitmeid filmirolle.

Aga just teatris on teie edu kõige silmatorkavam. Ma ei julge/hakka/ ette lugeda kõiki teie lavastusi, aga tahaksin siiski ära märkida, et olete lavale toonud ka paljude prantsuse autorite loomingut, nagu Molière, Anouilh, Pagnol, Maupassant, Claudel... Te olete üks paremaid Claudel’i tundjaid. Ma tooksin ka esile, et teie hiljutine lavastus Varssavis „L’annonce faite à Marie“ (Avaldus Mariale) oli väga edukas ja ma õnnitlen Teid selle puhul.

Niipalju kui ma tean, on teile suurt mõju avaldanud Jacques Copeau koolkond.

Te olete lavastanud ka palju klassikuid nagu Shakespeare, Elliott, Dostojevski, Tšehhov, Brecht.....Te liigute reipalt teatri gigantide vahel ja on meeldiv näha, millise kergusega te lavastate nende teoseid.

Teie lavastustes hinnatakse kõrgelt lavastamisoskusi, näitlejate väga originaalset rollimängu, teie intuitiivset teose tunnetust.

Olen näinud mitut teie lavastust ning võin ainult kinnitada teie suurt annet ja teie lavastustest õhkuvat hingust. Ma mäletan, et olles just saabunud Tallinna, nägin ma üht teie etendustest ning olin sellest vaimustuses. See oli „Avaldus Mariale“.
Te otsite alati peidetud mõtet ja tõde asjade ja olukordade tagant, mis tunduvad lihtsad. Just seetõttu armastate Tšehhovit, kelle jaoks on atmosfääril ja teisel plaanil väga suur tähendus. Samuti hindate väga Norra kirjanikku ja dramaturgi Jon Fosse’t, kelle dialoogid näivad esmapilgul lihtsad, kuid peidavad endas palju keerulisemaid arenguid.

See pole juhus, et te osalesite festivalil Pariisis, sest te olete ka Prantsuse kultuuri ja keele väsimatu edendaja Eestis. Tänan teid kõige selle eest, mida te teete, et edastada armastust prantsuse kultuuri ja keele vastu.

Samuti on teie Vanalinna Hariduskolleegiumi teatritrupp saanud regulaarselt auhindu Prantsusmaal Saint - Malo festivalil.

Ma panin tähele, et viis aastat tagasi Teid valiti Eestis „aasta isaks“. Ma tean, et Teil on kuus last, keda ma tervitan. Kõik kiidavad üksmeelselt teie isa omadusi, sest Teil on õnnestunud ühendada oma professionaalne elu pereeluga.
Võiks isegi öelda, et teater on teie jaoks „pereasi“, sest olete selle pisiku edasi andnud ka lastele, ja teie abikaasa on näitleja.

Teie prantsuse keele oskus on suurepärane ja selles mõttes olete nakatanud ka oma perekonna ning paljusid teisigi. Te olete tõeline frankofoonia edendaja.
Samuti tahaksin esile, et te olete nii läbi oma loomingu kui ka isikuna alati kaitsnud teile kalleid väärtusi –tõde ja õiglust.

Olen kindel, et olete inimene, kellele Prantsusmaa, minu riik, saab alati loota nii praegu kui ka edaspidi. Prantsusmaa jaoks on suur au teid oma sõbraks pidada.

Härra Lembit Peterson, Prantsuse kultuuriministri nimel annan teile üle Kunstide ja Kirjanduse ordeni rüütlikraadi.

Austatud härra Ilmar Raag,

Hiljuti lõppes Ameerikas Oscari filmigala ja eesti kinokunst tähistab seega oma sajandat aastapäeva. Selles valguses tahaksin autasustada inimest, kelle režissööri ja stsenaristi anne on laialt tuntud.

Teie karjäär on väga rikkalik ja mitmekesine.
Te olete sündinud Saaremaal, Kuressaares, peres, kus te saite, teatud mõttes, topeltkultuuri tänu teie isale: saite kunstikultuuri, kuna teie isa oli kunstnik, ja samal ajal – spordikultuuri, sest teie isa oli klassikalise maadluse treener.
Te olete õppinud kõrgkoolis nii Tartus kui ka Ameerikas ja Prantsusmaal. Teil on kahe prantsuse ülikooli, Paris Sorbonne’i ja Paris St Denis’ diplomid.
Juba noorusajal tundsite suurt huvi lääne kultuuri vastu, sest niipalju, kui ma tean, lindistasite oma sõpradega Luksemburgi tele- ja raadiosaateid Kuressaare tornist, sest Saaremaal ei olnud võimalik vaadata Soome televisiooni. Hiljem, tänu Soome televisioonile, avastasite reklaami ja lääne kaubamärgid nagu Adidas... sest Te ju armastate väga sporti. Samal ajal kinnistus Teis ka pragmatism ja leidlikkus : kasutasite nõukogude armee lambipirne oma diskoõhtutel.
Tol ajal kujunes ka Teie kinokultuur : Te avastasite enda jaoks prantsuse komöödiad, kus mängisid Luis de Funes, Pierre Richard, Jean-Paul Belmondo, kes olid väga moes. Teie unistus oli minna ühel päeval Prantsusmaale. Ja see unistus täitus mõned aastad hiljem.

Te olete samuti olnud õppejõud ülikoolis ja ajakirjanik Pariisis. Olete olnud Esti Televisiooni peadirektor ja Kuku Raadio saate „Raadio friik“ saatejuht.
Palju erinevaid tegevusi ja üksainus mees – see on vapustav !!!
Rääkides filmidest, tahaksin mainida neist kaht :
Esiteks, Teie mängufilmi „Klass“, mis sai Euroopa filmifestivali peaauhinna ning lisaks mitmeid auhindasid erinevatelt filmifestivalidelt.
Klass on film, mis kirjeldab ühiskonda, kus on palju vägivalda ja kus osa ühiskonnast jääb täiesti ükskõikseks.

Teiseks on Teil praegu käsil mängufilm „Eestlanna Pariisis“, kus üht peaosa mängib prantsuse filmilegend Jeanne Moreau. See on nimi, mis paneb paljusid unistama. Kes filmirežissööridest ei tahaks teda oma filmi saada!!

avaldatud 07/03/2012

ülesse