Kollokvium "Eesti, Leedu, Läti : 1918-2018" Prantsuse Senatis [fr]

JPEG

Proua Vabariigi President,
härra peaminister,
proua minister,
daamid ja härrad suursaadikud,
Riigikogu Euroopa asjade Komisjoni aseesimees,
Leedu ja Läti parlamentide sõprusrühmade esimehed,
Senati Prantsuse- Balti riikide sõprusrühma esimees Olivier Henno,
delegeeritud president Joël Bigot, kallid kolleegid,
daamid ja härrad saadikud, professorid ja teadlased, kallid sõbrad,

Mul on väga hea meel teid Luksemburgi Palees vastu võtta ja avada Senati Prantsuse – Balti riikide sõprusrühma korraldatud kollokvium, mida juhatab meie kolleeg Olivier Henno koos Eesti, Läti ja Leedu Suursaatkondadega.

Samuti tervita n siinviibivaid endisi kolleege Claude Huriet’d ja Denis Badré’d, kes on teinud Senatis palju tööd Prantsusmaa ja Balti riikide suhete tugevdamise nimel.
2018. aastal tähistatakse Esimese maailmasõja 100. aastapäeva. Samuti tähistame sel aastal kolme Balti riigi iseseisvumise 100- aastapäeva. Nende riikide ajalugu ja roll on meie jaoks veel küllaltki tundmatu.

Tihti kiputakse Baltimaadest rääkima kui ühtsest tervikust. See on väär teid samastada, sest teie riikidel on nii palju rikastavaid erinevusi nii ajaloolises, keelelises kui kultuurilises võtmes.

Kuigi Eesti, Läti ja Leedu on geograafiliselt ja ajaloo keerdkäikudes lähedased, on nad säilitanu neile omase eripära.

Esimese ümarlaua teemaks saabki muide olema tagasivaade selle aastasaja tormilisele ajaloole ja seda tänu ettekannetega esinevatele tunnustatud inimestele kõrghariduse ja teadusmaailmast, keda selle eet südamest tänan.

Pean siinjuures eelkõige silmas teie riikide brutaalset annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aasta juunis vastavalt Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud paktile, natsistlikku okupatsiooni 1941. aastal ja seejärel NSVL- i pool sajandit väldanud ülemvõimu. Vaatamata hirmutegudele ja kannatustele, vaatamata küüditamistele ja repressioonilainetele olete kõigi nende viiekümne okupatsiooniaasta vältel suutnud säilitada oma kultuuri, keele ja identiteedi.

François Mitterrand, esimene lääneriikide riigipea, kes tegi riigivisiidi Baltimaadesse, ütles 14. mail 1992 Leedu Seimis : “Jälgisime kaasaelamisega teie võitlust vabaduse eest ja sellega võitlusega kaasnevaid valusaid keerdkäike“.

Siinkohal tahan rõhutada, et Prantsusmaa alates kindral de Gaulle’ist ja kõigist järnevatest presidentidest pole kunagi tunnustanud Eesti, Läti ja Leedu annekteerimist NSVL-i poolt. Veelgi enam, Prantsusmaa hoidis enam kui polle sajandi vältel Eesti, Läti ja Leedu kullavarusid, mis neile pärast 1991. aastat tagastati.

Tahaksin samuti esile tõsta teie kolme riigi üliolulist rolli NSV liidu lagunemises 1991.aastal. Mul on selgelt silme ees emotsionaalne pilt 23. augusti 1989 inimketist, kus ligikaudu kaks miljonit inimest ühendasid kolme Balti riikide pealinna –Tallinna, Riiat ja Vilniust- näidates sel viisil teie rahvaste lootust ning võitlust vabaduse ja iseseisvuse eest.

Alates suveräänsuse taastamisest 1991. aastal võite käidud tee üle uhked olla.
Paari aastakümnega viisite läbi suured muudatused, reformisite majanduse ning ehitasite üles demokraatiale ja õigusriigi printsiibile põhinevad iseseisvad riigid.
2004. aastast kuuluvad teie riigid NATO-sse ja Euroopa Liitu. Te olete valinud tugeva integreerumise tee Euroopa Liidus, kuuludes nii Schengeni ruumi kui euroalasse. Teist on saanud asendamatud partnerid.

Kuigi tänasel päeval ei ähvarda Euroopat enam otsene oht, pole maailmas muutunud rahulikumaks ning olukord on geopolitilises plaanis veelgi ettearvamatum.
Seistes silmitsi terrorismi- ja migratsioonilainega lõunas, Venemaa taasrelvastumisega idas ja president Donald Trumpi võimuletulekuga seonduva poliitilise ebakindlusega läänes, ei tohi me valvsust kaotada.

Ajahetkel, mil meie sõbrad britid on otsustanud meie hulgast lahkuda näen üha tugevamat vajadust, et kakskümmend seitse liikmesriiki säilitaksid ühtsuse ja tugevdaksid koostööd.

Olen sügavalt veendunud, et peame kindlasti vältima killustatust ja ja lõhede taastekkimist meie maailamajaos, eelkõige lääne ja ida, põhja ja lõuna vahel.
Just selle sõnumi edastasin Poola ametivõimudele 13. – 15. veebruaril toimunusd visiidi käigus Varssavisse.

Sama sõnumi edastan erikülalisena 18. aprillil Bukarestis toimuval Kesk-Euroopa parlamentide esimeeste konverentsil ning Riikogu esimehe kutsel 23. – 24. aprillil Tallinnas asetleidval Euroopa Liidu parlamentide esimeeste konverentsil.
Üksnes ühtne ja solidaarne Euroopa suudab rahvusvahelisel areenil oma hääle kuuldavaks teha.

Tänasel päeval peab Euroopa leidma uue hingamise, mis on meie teise ümarlaua teemaks.

Minu arvates peaks Euroopa taaskäivitamine koonduma ümber konkreetsete algatuste valdkondades, mis vastavad kodanike ootustele. Peame olema pragmaatilised. Ärgem raisakem aega „institutsioonilistele“ vaidlustele. Kodanikud ootavad Euroopalt tõhusust.

Minu silmis on esimeseks prioriteediks julgeolek ja kaitse.
Prantsusmaa on kõrvuti Aafrika riikidega tugevalt panustanud võitlusesse islamiterroristidega Saheli piirkonnas ning käisin ise hiljuti kohtumas Prantsuse sõduritega Tšaadis ja Nigeris, et neid tänada.

Siinkohal tänan teie riike nende panuse eest Euroopa kaitseoperatsioonidesse, seda eelkõige Aafrikas. Te teate, et Prantsusmaa vajab Euroopa partnereid võitluses terrorismigam ja see puudutab Euroopa Liitu tervikuna. Vaatamata teatud progressile tunneb Prantsusmaa end selles võitluses ikka veel liiga üksi.

Kuigi meie relvajõud on tugevasti mobiliseeritud, kaitsmaks Euroopat lõunast tulevate ohtude eest, pole me unustanud ka idast tulenevaid ohtusid. Prantsusmaa panustab täiel rinnal Balti riikide õhuturbesse ning osaleb NATO tugevdatud kohalolekus idatiival 2017. aastal Eestis ja 2018. aastal Leedus.

Silmitsi arengute ja ohtudega rahvusvahelisel areenil peavad eurooplased tulevikus möödapääsmatult võtma oma saatuse enda kätesse ning vajavad ühtset, Euroopa kaitsele tuginevat, usaldusväärset ja autonoomset välispoliitikat, mis oleks täienduseks NATO-le.

Silmitsi migratsiooni väljakutsetega vajame „rohkem Euroopat“. Just nii saavutame edu.

Valletta tippkohtumisel novembris 2015 paikapandud poliitikad (politsei ja sandarmite koolitused võitluseks inimsmugeldajatega, tagasisaatmine, päritoluriiki taaslõimumise toetamine, toetus arengule) on selge näide tõhususest, kui neid meetmeid rakendatakse koostöös päritolu- või transiitriikide ametivõimudega.

Käesoleval hetkel on olukord Euroopa ukse lävel Liibüas just see koht, kuhu peaksime pöörama teravdatud tähelepanu: ligikaudu miljon põgenikku on seal lõksus. Lisaks Liibüa kriisile lahenduste leidmisele tunduvad mulle hädavajalikuna kontrolli tugevdamine välispiiridel ja agentuuri Frontex vahendite laiendamine.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et „Kaitsev Euroopa“ on ka ühistele väärtustele loodud Euroopa, maksu- ja sotsiaalvaldkonna ühtlustumise Euroopa ning selline Eurooppa, kes suudab hoida ja kaitsta oma kaubandushuvisid.

Ütlesin seda Varssavis ja kordan veelkord teie ees: ma ei ole mitmekiiruselise Euroopa pooldaja, mis lõhestaks liikmesriike. Vastupidi, Brexit’i Euroopas tundub mulle ülioluline Euroopa perekonna taaslähendamine. Teie riigid mängivad siin väga olulist rolli.

Teie riikide iseseisvuse 100. aastapäeva tähistamine on seega suurepärane võimalus kahepoolsete suhete tugevdamiseks ning teie riikide kultuuri ja ajaloo paremaks tundmaõppimiseks.

Selles osas on rahvusparlamentidel oluline osa ja ma tervitan siinkohal panuse eest Prantsuse – Balti riikide sõprusgruppi, esimeest Olivier Henno’d ja delegeeritud esimehi Joël Bigot’d, Edouard Courtial’i ja André Reichardt’i.

Olgu tegemist suhetega poliitika, majanduse või kultuurivallas, kõigis neis vladkonnas on meil palju võimalusi koostöö tugevdamiseks. Mõtle siinkohal kogemuste vahetusele taristute ja eelkõige transpordi vallas, aga ka koostööle digivaldkonnas ning kõiges, mis on seotud idufirmade, turismi, teaduse, innovatsiooni ja küberjulgeolekuga.

Kultuurivallas on Orsay muuseumis 10. aprillist 15. juulini avatud Balti riikide sümbolismile pühendatud näitus, mis võimaldab Prantsuse ja rahvusvahelisele publikule tutvustada teie riikide kunstnike loomingut, keda on inspireerinud Euroopa sümbolism ja kes samas on säilitanud rahvusliku eripära .

Soovides teile viljakat mõtetevahetust loodan,et 100. aastapäeva kollokvium annab uut hoogu meie koostööle ja tugevdab meievahelisi sidemeid ühtse Euroopa pere rüpes.

Elagu Eesti! Elagu Läti! Elagu Leedu! Elagu Prantsusmaa ja Prantsuse – Balti riikide sõprus!

avaldatud 03/04/2018

ülesse