Euroopa Liidu asjade portfellita ministri proua Catherine Colonna’ artikkel päevalehes « Le Monde » (Pariis, 7. november 2006)

= "Euroopa mida me vajame" =

Euroopat võib käsitleda vaid ühel moel – täie tõsidusega. Aitab temaga mängimisest, aitab jõuluvanast rääkimisest, ehkki detsember on juba ukse ees. Lõppude lõpuks tuleb see välja öelda – organiseeritud Euroopale on olemas üks ja ainus alternatiiv, ning selleks on desorganiseeritud Euroopa, poliitilisele Euroopale on olemas üks ja ainus alternatiiv, ning selleks on hooletusse jäetud Euroopa. 2007. aasta saab olema Prantsusmaa võimaluseks tõestada oma Euroopa-visiooni.

Nüüdsest tuleb lõpuks ometi meie mandril rahu ja demokraatia taganud Euroopa institutsiooni alustaladele lisada üks uus püüdlus, milleks on see, et Euroopast saaks globaalse maailma mõistes globaalne tegelane ; see on tänapäeval endastmõistetav ning ühtlasi üks põhjusi, miks kodanikud usaldavad seda Euroopa-visiooni. Ja selleks tuleb tegutseda, kuna üleilmastumine läheb meist kas suure kaarega mööda, kui oleme ebapiisavalt relvastunud, või püsime sellel positsioonil, mis on üleilmastumise plaanis tõeliselt võimas, ning mis kuulub õigusega meie rahvale.

Tulemused – tõelised tulemused : tõhususe suurenemine riigiülesel tasandil ; jagatud, ent globaalne vastutus – just see on see, mida kõik Euroopalt ootavad. Piisab vaid sellest, kui heidame pilgu viimaste kuude silmatorkavamatele sündmustele, et tõdeda, mil määral oleme süstemaatiliselt pöördunud Euroopa poole, et teada saada, milliseid lahendusi on tal pakkuda. Kanaari saarte rannikul maabuvad ebaseaduslikud sisserändajad Aafrikast, tulekahjud Portugalis, terrorismioht, sõda Liibanonis, hirm energiakriisi ees – iga kord küsime : « Kuidas talitab Euroopa ? ». Ja nii see peabki olema, kuna meil on õigus loota tema abile tänapäeva suurte väljakutsete lahendamisel.

Võtkem endale julgus öelda selgelt välja, et tänaseks võib ainult Euroopa vastata meie soovile liita vabadus, sotsiaalia ja väärtused. Ei puhas turg ega riigid eraldiseisvalt, igaüks oma nurgas, ei suudaks seda vajadust rahuldada. See tulevikuvisioon Euroopast kui maailma tasandil tegelasest, mis teeb meid uhkeks ning mis annab meile julgust, mis aitab ja kannab meid edasi, kuulub elluviimisele selle poolt, kes hakkab 2007. aastal täitma talle rahva poolt usaldatud vabariigi kõrge ametiisiku kohustusi. Tal tuleb Prantsuse rahva eest ja selle nimel esitada oma Euroopa-partneritele võimalikult kiiresti põhimõtteline, otsustav küsimus : « Mida tahame meie ? ».

Kuid selleks tuleb kõigepealt oma visiooni tutvustada. Vabariigi presidendi tegevus tugevama ja solidaasema Euroopa nimel on tuntud, ka peaminister ning mitmed valitsuseliikmed on väljendanud oma arvamust ning esitanud oma nägemuse – seda ka UMP esimees. Igal pool on kätte jõudnud aeg, kui need, kes pole seda veel teinud, peaks endale võtma kohustuse ja ütlema, mida neil on Euroopa jaoks välja pakkuda.

Igasugune Euroopat puudutav visioon peab selle täideviimiseks olema realistlik ning teostatav ka uuendatud institutsioonide puudumisel. Ootamiseks aega pole. Tuleb küll uus lepe, ning see on vajalik, kuid tegutseda tuleb juba praegu – uue leppe puudumine ei saa olla vabanduseks. Enda poolt, ning selleks, et anda oma panus sellesse mõtisklusse, mida ma pean ühtaegu kiireloomuliseks ning demokraatliku debati jaoks vajalikuks, võin välja tuua viis prioriteetset tegutsemissuunda, muutmaks Euroopat selliseks, millisena me teda vajame :

- Esiteks peab Euroopa meid aitama tõsta meie kollektiivset majanduslikku tõhusust ning olema meile toeks võitlusel tööhõive eest. See toimub läbi meie majanduspoliitika valdkondade reaalse koordineerimise, ettevõtete maksusüsteemi ühtlustamise ning poliitilise dialoogi Euroopa Keskpangaga, aga samuti läbi Euroopa ühise tööstus- ja energiapoliitika ning suurte investeeringute teadusuuringutesse.

- Seejärel, selleks et tugevdada Euroopa Liidu sotsiaalset mõõdet, on hädavajalik kõrgendatud sotsiaalsete normide järgimine nii liikmesriikide vahel kui rahvusvahelistes kaubanduslepetes, ning Euroopa miinimumpalga kehtestamine.

- Euroopa kodanikel on vajadus julgeoleku järele. Euroopa Liidus tuleb suurendada politsei koostööd terrorismi ja suure kuritegevuse vastu, luua üks õigusruum ning kodanikujulgeoleku jõud, võitlemaks looduskatastroofide vastu. Euroopa ühine piirivalvekorpus ning viisaväljastamispoliitikate ühtlustamine aitaks kaasa ebaseadusliku sisserände vastasele võitlusele. Väljaspool piire peab Euroopa lisaks tõhusamale ja nähtavamale välispoliitikale võtma endale maailmas kohustusi kindlakäelisema kaitsepoliitika näol, mis seab paika meie riikide investeeringute konvergentsikriteeriumid.

- Kliimamuutuse vastase võitluse eestvedamine tähendab maksusoodustusi, uusi keskkonnanorme ning biokütuste suhtes soosivamat eelarvet.

- Lõpuks, selleks et muuta Euroopa valitsemismoodust ning taastada selle otsustamisvõime, tuleb 2008. aasta lõpuks mitte ainult lõpule viia kavandatud institutsioonide reform, vaid lisada sellele ka Euroopa Liidu ning Euroopa-identiteedi geograafiliste piirjoonte määratlus, ning seda enne igasugust edasist laienemist. Eelarvereform peab purustama teatud arusaama – maailma tasandi jõuks ei saada, investeerides sellesse vaid 1% oma varadest.

Selleks ei saada ka valikuid tegemata. Euroopa ei saa teha kõike, ning seda temalt ei palutagi. Euroopa peab end vähem pühendama pisikestele asjadele, ja enam suurtele. Tuleb lõpetada Arcachoni lahe veenuskarplaste mõõtmete määratlemine, ning asuda täitma oma kohustusi maailma tasandi väljakutsetele vastamiseks. Euroopa peab lihtsalt õppima pöörama tähelepanu põhilisele, see tähendab poliitikale.
Need olid vaid mõned mõtted – neid tuleb tuhandeid veel. Minu ainsaks sooviks algavaks perioodiks on see, et meie kaasmaalased võtaks sõna Euroopa teemal, mille osaks me oleme, teadlikult ja vastutavalt, ning selle visiooni ja ettepanekute teemal, ning et ükski kandidaat ei hiiliks vastutusest kõrvale ega väidaks, et sellest ei ole enam vaja rääkida või et sellega tuleb hoopis oodata – sellest sõltub meie tulevik./.

avaldatud 14/11/2006

ülesse