Ettekanne seminaril "Prantsusmaa diplomaatia maailmas ja Eestis"(22/03/2013)

Sissejuhatuseks tahaksin rõhutada kaht asja:

Esiteks, Prantsusmaal on väga lai diplomaatiline võrgustik kogu maailmas ja kõigil viiel kontinendil. Prantsusmaal on suuruselt teine diplomaatiline võrgustik pärast USA-d. Meil on 180 saatkonda ja 98 konsulaati üle maailma.

Prantsuse Välisministeeriumis töötab umbes kuusteist tuhat (180) inimest, kellest
-  üks kolmandik on Välisministeeriumi ametnikud, see tähendab diplomaadid
-  üks kolmandik on teiste ametkondade /ministeeriumite ametnikud
-  üks kolmandik on kohalikud töötajad

Teiseks, mis puudutab Prantsusmaad Eestis, siis me avasime siin uuesti saatkonna 21 aastat tagasi, siis kui Eesti sai taas iseseisvaks. Meie saatkond asub Toom - Kuninga tänaval Saksa saatkonna lähedal. Prantsuse saatkond koosneb kolmest osakonnast:
-  poliitiline osakond
-  majandusosakond
-  konsulaar- ja administratiivosakond

Peale selle on meil vanalinnas Prantsuse Instituut (endise nimega „Prantsuse Kultuurikeskus“) ja loomulikult Prantsuse Residents Toompeal, kus ma elan ja kus ma korraldan vastuvõtte. Kokku töötab saatkonnas umbes 25 inimest.

Nii Eestis kui kogu maailmas on suursaadikul mitmeid erinevaid tegevussuundi:

Kõigepealt oma riigi esindamine, see tähendab, et Prantsuse suursaadik esindab Prantsuse võimuorganeid, Prantsuse Presidenti ja Valitsust. Sama funktsioon on Prantsusmaal prefektidel, kes esindavad Prantsusmaa regioonides keskvalitsust. Seetõttu nimetatakse Prantsusmaal suursaadikuid välismaa prefektideks.
Prantsusmaa esindamine Eestis tähendab seda , et ma osalen Eesti riigi korraldatud ametlikel tseremooniatel, nagu näiteks Vabariigi aastapäeva tähistamine. Samuti osalen lepingute läbirääkimistel ja lepingute allkirjastamisel.
Näiteks kaks nädalat tagasi kirjutasin koos Eesti haridusministriga alla lepingule, mis võimaldab Eesti kooliõpilastel sooritada riigieksamina DELF’i eksamit. DELF’i eksam on rahvusvaheliselt tunnustatud keeletaseme eksam.

Riigi esindamine tähendab samuti Prantsusmaa kuvandi edendamist läbi eesti meedia. Suursaadikuna selgitan Prantsusmaa seisukohti, annan intervjuusid. Hiljuti andsin intervjuu Frankofoonia nädalate puhul ja kirjutasin Postimehele artikli seoses Prantsusmaa sekkumisega Malis (millised on Prantsusmaa eesmärgid Malis).

Suursaadiku teine väga oluline tegevus on oma riigi huvide kaitsmine ja arendamine. See on traditsiooniline diplomaatiline tegevus ja tänasel päeval on põhirõhk asetatud majandus- ja kultuurisidemete arendamisele. Nii Prantsusmaal kui kogu Euroopas on niinimetatud „majandusdiplomaatia“ väga moes. Sellega seoses palub Prantsuse Valitsus suursaadikutel olla aktiivne prantsuse ettevõtete toetamisel välismaal. Konkreetselt tähendab see seda, et kui näiteks prantsuse ettevõte tahab tulla Eestisse, siis ta võtab ühendust saatkonnaga, meie majandusosakonnaga, ja majandusosakond aitab leida partnereid ja kontakte.
Aga siinjuures on üks oluline punkt, mida tahaksin rõhutada: saatkond ei sekku ettevõtete läbirääkimistesse ega kirjuta alla lepingutele. Seda teevad ettevõtted.
Näiteks, mis puudutab Eestit, siis olen siin kaudselt kaasa aidanud mitme lepingu sõlmimisele:

• Alstomi leping, mis puudutab Narva elektrijaama moderniseerimist,
• CNIMi leping, mis puudutab jäätmepõletusjaama ehitamist Tallinna lähistele.
• Elcoteqi ostmine prantsuse firma Eolan poolt eelmisel aastal, millega säilitati 200 töökohta

Majandusvaldkonnas on meil üha rohkem prantslasi, kes huvituvad eesti digitaalmajandusest. Prantsusmaal moodustab digitaalmajandus 5% SKP-st ja see valdkond annab tööd ligi miljonile inimesele. Eestis moodustab digitaalmajandus minu teada 8% SKP-st ja 4% kõikidest töökohtadest. Palju on koostööd Eesti ja prantsuse idufirmade vahel.
Näiteks Eesti idufirma Adcach, mis müüb Internetis reklaami. Seda firmat juhib prantslane ja kokku töötab selles firmas kümmekond prantslast.
Kogu maailmas ja ka Eestis on Prantsusmaa aktiivne Frankofoonia, prantsuse keele ja kultuuri edendaja. See on veel üks väga traditsiooniline tegevussuund ja iga Prantsuse saatkonna juures tegutseb kindlasti Prantsuse kultuurikeskus, mis selle valdkonnaga tegeleb.
Aga see on ka suursaadiku tegevus, kes peab alati olema esirinnas ja teenäitaja.. nagu kapten laevas.
Eestis õpib praegu prantsuse keelt umbes 4% õpilastest, seega umbes 4000 õpilast pluss 500 üliõpilast. See Frankofoonide võrgustik suureneb iga päevaga ja saatkond aitab siin igati kaasa.
Konkreetselt tähendab see seda, et ma külastan väga tihti koole ja ülikoole, ja kohtun õpilastega, kes õpivad prantsuse keelt ... ja ka nendega, kes ei õpi prantsuse keelt. Ma rõhutan neile alati, et prantsuse keelt õppides tegid nad hea valiku (pole mahavisatud aeg).

Väga oluliseks saatkonna ja suursaadiku missiooniks on Euroopa kuvandi tugevdamine. Ma teen seda alati kui võimalik ja külvan niiöelda Euroopa seemet. See tähendab, et ma püüan inimestele selgitada, kuidas Euroopa toimib ja pean ütlema, et see pole minu jaoks sugugi lihtne, kuigi olen niinimetatud vana Euroopa esindaja. Kõik need sidemed Euroopa Komisjoni, Parlamendi ja Euroopa nõukogu vahel... see on keeruline.
Ma suhtlen selles valdkonnas palju eesti poliitikutega ja kui ma külastan ülikoole, siis räägin Euroopa teemadel alati ka üliõpilastega. Sest nemad on tuleviku tegijad ja otsustajad. Ma rõhutan neile alati, et me peame teadma, kust me tuleme, selleks, et mõista, kuhu me läheme.
Minu meelest kritiseeritakse Euroopat liiga palju ja enamus inimestest on unustanud, mida Euroopa on neile tegelikult andnud.
• Euroopa on meile andnud viiskümmend aastat rahu ja vabadust
• Me oleme kõik eurooplased ja jagame ühiseid väärtusi
• Parandab Euroopa kaitsevaimu ja head koostööd operatiivses kontekstis.
Vastupidiselt mõnede arvamusele jäävad Euroopa ja eurotsoon endiselt atraktiivseks maailmas.
Siinkohal tahaksin üra märkida, et :
• Mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid soovivad liituda eurotsooniga (Poola, Läti, Leedu)
• Mitmed endise Jugoslaavia riigid soovivad võimalikult kiiresti astuda Euroopa Liitu
• Euroopa Liidul on üks suuremaid siseturgusid maailmas (500 miljonit tarbijat)
Minu meelest on see kõik pigem positiivne ühe kurisitku äärel rippuva ja hinge vaakuva Euroopa kohta!
Samuti ei saa unustada, et paljud Euroopa Liidu riigid, sealhulgas ka Eesti, on läbi teinud suure arengu tänu Euroopa Liidule. Koolide, ülikoolide, taristute arendamine on osaliselt finantseeritud Euroopa Liidu poolt. See on samuti üks solidaarsuse vorme.

Prantsuse suursaadik vastutab ka oma riigi kodanike julgeoleku eest Eestis. See tähendab,et saatkond aitab prantslasi, kellel on Eestis tekkinud probleeme politseiga või õigusvaldkonnas või siis terviseprobleeme. Eestis see ei ole raske töö, sest siin on turvaline.
Aga samas võib Prantsusmaa omakorda aidata eestlasi, kes on sattunud raskustesse riikides, kus Eesti pole oma esindust. Näiteks kaks aastat tagasi tegime nii, kui eestlased sattusid pantvangi Liibanonis. Prantsuse saatkond Beirutis võõrustas siis Eesti diplomaate ja ametnikke, kes selle sellega tegelesid.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et suursaadiku töö on põnev ja mitmekesine, kuid samas ka väga nõudlik.
• Tuleb huvituda paljudest valdkondadest – majandusest, kultuurist, jälgida debatte ühiskonnas ja kohtuda paljude inimestega.
• Suursaadiku töö nõuab palju suhtlemist ja suhtlemist ei tohi karta. Peab oskama suhelda, selgitada ja oskama ka kuulata, mida inimesed räägivad. Suursaadik peab üha rohkem olema inimeste hulgas ja mitte jääma oma kabinetti.
• See on väga nõudlik amet, sest tuleb anda endast maksimumi võimalikult laial rindel: suursaadik on alati eesliinil ja näitab teed oma meeskonnale.
• See on amet, kus tuleb pidevalt kohaneda globalisserumisega. Infovool on väga kiire ja infoallikaid on üha rohkem : kirjutav meedia, televisioon, sotsiaalvõrgustikud (Facebook, Twitter). See on pidev väljakutse.
Lisaks tuleb igal suursaadikul ja üldse diplomaadil kohaneda ka sellega, et iga kolme aasta tagant tuleb riiki vahetada. Seega tuleb taas alustada nullist, õppida keelt ja kohaneda uue kultuuri ja ühiskonnaga. Iga uus missioon on nagu uuesti sündimine.

Ma tänan tähelepanu eest!

avaldatud 26/03/2013

ülesse